Seiklus rüblikutega | Eestlased Hispaanias Costa Tropicali mäenõlval ehk oma kätega rajatud avokaadofarm
Perekond Tomikas otsustas, et kui oled ammu midagi tahtnud teha, tuleb see teoks teha, sest kunagi ei tea, mida tulevik toob. Peresse kuuluvad ema ja isa ning kaks väikest last — tutvu nendega SIIN. Kuidas kolm kuud ratastel väikelastega välja nägema hakkab, saad jälgida Reisijuhist. Täna tuleb juttu Hispaania avokaadofarmist.
Kui me Hispaania lõunarannikul end sisse seadsime, siis tundsin üksildust. Kogu meie pere tabas koduigatsus. Kõik sõbrad jäid ju Eestisse ja suhtluskaaslasteks olime viimased kuuaega olnud teineteisele ainult meie neli. Isegi maailma parimast seltskonnast vajad vahepeal puhkust. Mul on põhimõte: kui miski häirib, tuleb midagi muuta või asjaoluga leppida. Vigisema jääda ei saa.
Kirjutasin lähedastele ning leppisin kokku videokõned. Samuti kirjutasin rüblikutele mõeldes Eestlased Hispaanias Facebooki gruppidesse. Otsisin lähedal elavaid sama vanade lastega Eesti peresid, et mängudeitideks kokku saada. Mul on väga hea meel, et me tänu sellele kahe perega suhtlema hakkasime. Naljakas mõelda, et meie eelviimane nädalavahetus Hispaanias oli suisa nii sotsiaalne, et olime pühapäevaks suhtlemisest rampväsinud, rõõmsad ja tänulikud, aga väsinud. Küsi ja sulle antakse!
Esimesena kohtusime eestlastega, kes elasid täpselt 20 minuti kaugusel meie Torrenueva Costa Hispaania kodust. Kertul ja Kristjanil on täpselt sama vanad lapsed nagu meil. Kõigi rõõmuks klappisid rüblikud omavahel kohe! Tuli välja, et nende marakratid on sama aktiivsed asjatajad nagu meie omad. Õnneks ei jäänud esimene kohtumine viimaseks. Käisime külas neil ja nemad meil. Lapsed ootasid iga kord ja suurtelgi oli põnev kohalikust elust-olust rääkida.
Üldse – kui põnevaid elulugusid oleme oma teel kuulnud! Kristjani ja Kertu lugu on kindlasti üks neist, mida edasi rääkida ja meenutada. Kujuta ette, et satud Hispaania lõunaranniku mägedesse, tolmunud kitsastele teedele, ühte 10 aastat elaniketa seisnud vuntsimist vajavasse majja, kus ümberringi naabreid ei ole. Istud maha ja tunned kodutunnet? Lihtsalt keset tühjust, peakohal laiutab lõputu taevas ja igasse suunda jäävad aukartust äratavad mägised vaated. Los Guájares täpselt selline paik ongi!
Meie sõitsime 300m kõrgusele mägieestlastele külla (nagu hellitavalt neid kutsun) oma Piruka Bertaga ehk Citröen Berlingo mahtuniversaaliga. Viimased kaks kilomeetrid kõditasid omajagu närve, sest tee oli järsk ja kitsas. Mulle ei mahtunud pähe, et perekond mägieestlased tulid siia samamoodi, aga auto taha oli haagitud veel lisaks hobutreiler, millega toodi kõik eluks vajalik Eestist endaga kaasa. Uskumatu!
Costa Tropicali, mis on pigem hispaanlaste kuurort, sattusid mägieestlased puhkusereisile 2018. aasta mais. Costa Tropicalist Portugali poole jääb Costa del Sol, kus asuvad Malaga ja Marbella, mis on enamasti eestlaste sihtkohad. Sedapuhku tuldi hoopis teise kanti, kus kohalikud inglise keele oskusega ei hiilga. Samas hispaania keele saab seal kindlasti kiiremini suhu! Kuna pereema Kertu tegeleb kinnisvaraga, näitasidki sõbrad neile müügis olnud maju ja just sellesse armuti. Alates sellest ajast saadik on perekond pidevalt Hispaania vahet käinud. Rent-to-buy leping võimaldas neil maja ka soetada. Tegemist on lepinguga, millega soetad maja nii, et maksad iga kuu üüri, mis läheb ostusummast maha.
Hakati maja ja aeda korrastama ning plaane tegema. Tänaseks on 10 aastat nukras üksinduses seisnud majast mäe künkal saanud basseiniga avokaadofarm. Kui enne ei olnud seal ei elektrit ega sooja vett, siis nüüd on peremees Kristjan kõik oma kätega valmis teinud ja ära korraldanud.
Avokaadofarmis on umbes 100 avokaadopuud ning 30 erinevat viljapuud, mille hulgas apelsinid, virsikud, viigimarjad, guajaavid, granaatõunad, mangod, nisperod, mandlid, mandariinid, sidrunid, moorapuud, õunad, pirnid, ploomid, chirimoya, hurma, papaia, banaanid jne. Lisaks juhatavad teed eestlaste istutatud avokaadoistandusse erinevad viinamarjad. Perekond on kohapeal näinud nii maja kui aiaga tohutult vaeva ning miski ei reeda, et maja oli pikkadeks aastateks unarusse jäetud.
Pere lapsed käivad kolme kilomeetri kaugusel pisikeses külas lasteaed-koolis, kus nad saavad kiirelt hispaania keele suhu, sest 5-lapselistes klassides pööratakse neile palju tähelepanu. Pere jagab oma elu kahe koha vahel, sest tähelepanu vajavad ka Eestisse jäänud vanemad lapsed. Meie sõpradel mägieestlaste tegemistel Avokaadofarmis saate silma peal hoida Facebooki lehel EluHispaanias.
Seda tasub teha, sest kevadel on perel plaan oma kätega üles vuntsitud elamist välja rentima hakata. Asukoha mõttes on see mugav, kui soovid juhtme seinast tõmmata ning mägedes looduskauneid vaateid ja eraldatust nautida, aga samas tead, et 20 minutilise autosõidu kaugusel on suurem linn (Motril) koos kõige vajalikuga ning ka rannad.
Hetkel aga oleme Portugalis ja meie siinsete seiklustega saab kaasas käia, jälgides @helenatomikas Instagrami.
