Seiklus rüblikutega | Meie Portugali TOP 5 elamust

Kui Hispaanias külastasime 13 linna, siis Portugalis jäi selleks arvuks 9. Selleks, et mitte liigselt ringi rapsida, keskendusime Algarve piirkonnale ehk Portugali lõunaosale, kus ka kõik need neli nädalat peatusime. Saime nii ühe piirkonna hingeelu paremini tundma õppida. Meie Portugali kodukohast jõukate turistide kolmnurgas räägib eelmine kirjutis. Seekordne artikkel keskendub aga kõigele sellele, mida me Algarves nägime ja tegime.

Kui plaanid külastada seda maailmas armastatud päikselist puhkusepiirkonda, siis naudi rahulikult Eestis suve ja jäta Portugali reis julgelt vahemikku september–oktoobri lõpp või isegi novembri keskpaik. Kevade kohta ei oska ma öelda, aga sügisel on see küll eestlaste suvi oma +20-+25 kraadi ja enamasti päikseliste ilmadega. Samas ei ole liikvel selliseid rahvamasse nagu suvel, kui 20 000 elanikuga Lagose linnast saab 300 000 inimese kuurort. Siinkohal on tähtis lisada, et meie ei ole basseinipuhkuse turistid ja ainult päikesevõtmise puhkusena ma Algarvet ka ei müü.

Küll aga käisime novembri keskpaigani ookeanis ja soojustuseta basseinis ujumas. Veekraadid olid umbes +17-20 nii, et parajalt karastav, aga ujutav vesi ning hea on seegi, et mitmel pool saad soovi korral ka sügisel surfikursuseid võtta. Kuid hoidu uisapäisa suurte lainetega vette minekust! Vahemeri Hispaanias oli Portugali Atlandi ookeani lainete kõrval rahulik nagu järveke, kuigi ka Vahemeri lainetab tormise ilmaga korralikult. Nüüd aga viis soovitust, kui plaanid lisaks Algarve paradiisirandade nautimisele selles piirkonnas ka ringi seigelda.

Cabo de St Vincente ehk mandri Euroopa edelapoolseim tipp

Meile soovitati mitmel korral Cabo de Rocat, mis on mandri Euroopa läänepoolseim tipp, kuid sinna me seekord ei jõudnud. Edelatipp leevendas loobumisvalu, sest see imeilus kaljune neemetipp pakkus hunnituid vaateid. Sajandeid peetigi seda maailmaääreks, kuni maadeavastajad lükkasid 14. sajandi lõpus ja 15. sajandil oma retkedega selle arusaama ümber. Sellegipoolest oli Cabo de St Vincente viimane sadam, kust maadeavastajad nagu Vasco da Gama pikkadele merereisidele teele asusid ja kaljuserval asuvas kabelis enne veel palvetamas käisid.

Seal on alles mainitud ajalooline kabel, tükike Sagrese kindlust, maadeavastuste muuseum ja majakas, mille juurde kulgeb piki kaljuserva tee. Arvasime, et lähme Cabo de St Vincente’i vaateid vaid korraks vaatama ja suundume siis edasi järgmiseid külasid ja linnu avastama, kuid veetsime Euroopa edelatipus kokku viis tundi ja jõudsime peale seda ainult Sagreses söömas käia, et laste uneajaks koju jõuda. Lisaks oli see seni parima hinna-kvaliteedi suhtega elamus – 3 euro eest 5 tundi meeldejäävaid hetki ja vaateid. Pole paha!

Sagres on linnake, kus Cabo de St Vincente asub. Rahulik, väike surfiparadiis, kuhu ma mitte surfarina pikemalt peatuma ei jääks, sest suurt muud midagi seal teha pole. Sellegipoolest leidsime Sagresest ebamaiselt hea toidukoha nimega The Hangout.

Albufeira rand

Erikujulistest hiiglaslikest liivakivikaljudest me ei väsinud! Albufeira ja Vilamoura vahele jääb pikk rannariba, mida ääristab silmailu pakkuv liivakivi pankrannik. Jaluta ja naudi kilomeetrite kaupa. Võta Lagosest või Portimãost üks paadiretk ning mine vaata üle ka kuulsad koopad nagu Benagil, mis on enamuses ainult meritsi ligipääsetavad. Meie 2- ja 5-aastased rüblikud elasid üle kaks sellist retke, üks kahe tunnine ja teine 1,5 tunnine ning jäid seiklustega rahule. Oli tõesti põnev, kuigi oleks vabalt piisanud ka ühest paadimatkast. Odavad need pole. Meie maksime 20 eurot inimese kohta. Pakkujaid on mitmeid nagu marsruutegi.

Serra de Monchique ja Algarve kõrgeim tipp

Serra de Monchique on mäeahelik, kus asub Algarve kõrgeim tipp – Fóia (902m). See on lihtsasti autoga leitav ja ligipääsetav. Saad kohapeal ronida, matkata, vaateid nautida, suveniire soetada ja kohvikust kõhutäie tellida. Kuigi oli pilvine ilm, nautisime rohelist vaadet ning pilvede vahelt ulatus pilk ookeanini välja.

Serra de Monchique’i tipu poole sõites tasub vaadata kaardilt teepeale jäävaid elamusi. Meie avastasime Happy Donkey Sancturary, kust tellisime jalgsimatka koos 5 eesliga ja üllatusena said Tormi ja Luuna ka eeslisõitu. Omanik Robert hoiab oma päästetud loomi väga! Ta pakub jalutusmatku, kus tema viis hoolealust vabalt kaasa tatsavad, et inimesed looksid loomadega parema sideme ilma neid tööle sundides või meelelahutuslikult ärakasutades. Sellepärast ei reklaami ta ka eeslisõitu, kuigi pere pisemad (alla 7-aastased) seda kohapeal enamasti siiski saavad. Seekord jäi külastamata oliivõlifarm nii, et mägedes leidub elamusi teisigi.

Lagos ja Lagos Zoo

Lagos on armastatud suvituspaik, mis nagu mainitud muutub suvel 20 000 elanikuga linnakesest 300 000 elanikuga kihavaks kuurortiks. Jahisadam, purjekad ja mitmed liivakivi kaljude vahele mahtuvad armsad rannakesed, mille ääres lugusid täis vanalinn. Näiteks asus just siin Euroopa esimene orjaturg. See linn elab tänu kultuurile ja ajaloole aktiivselt elu ka hooajavälisel ajal. Leiad siit vaevata hea söögikoha ja vaatamisväärsusi, millest peamiseks ikkagi rannakesed ja liivakivikaljud. Siin võiks vabalt pikemaltki peatuda, näiteks nädala kuni kuuaega – miks mitte! Tegevusi Lagoses jätkub nagu rannamõnusidki.

Lagose loomaaias tunnevad loomad end kuidagi vabalt. Enamasti on nende elualad suured ja osad loomad käivad suisa puurist väljas. Meile jättis see väga hea mulje! Kuigi pindalalt pole Lagos Zoo nii suur kui näiteks Madridi loomaaed, mida samuti külastasime, aga see eest on see maalähedasem ja kuidagi kodusem. Novembris saime loomade tähelepanu nautida, sest külastajaid oli vähe. Kui Madridis ei tahtnud flamingod meie linnusöögist, mida loomaaed loomadele andmiseks müüb, kuuldagi, siis siin saime nii neid, kui ka mitmeid teisi tegelasi sööta küll. See pakkus rüblikutele eriti palju rõõmu!

Alte ja Loulé

Kui rannast aitab ja tahaks näha, kuidas kohalikud elavad, siis tasub Altet ja Loulé külastada. Alte, mis asub rannikust eemal mägedes, on tuntud kui üks Algarve piirkonna tüüpilisemaid ja puutumatumaid külasid. Jalutuskäiguga jõuad külakesele ringi peale teha ning valgete fassaadide ja erinevate värvidega raamistatud maju imetleda. Loulé ja Alte asuvad teineteisest 25minutilise autosõidu kaugusel nii, et need kaks saab vabalt ühte päeva mahutada.

Pika ajalooga Loulé’s elab 70 000 inimest. Keskuses asub 13.-14. sajandil Rooma kindluse varemetele ehitatud loss, kust leiad kohalikust elust pajatava muuseumi. Tore elamus on uhkete roosade kuplitega turuhoone külastus ning ümberringi asuvad vanalinna tänavad. Värvilisi maju silmasime linnas teisigi. Loulé on armas ja ehe.

Portugalis tundsime end kodusemalt kui Hispaanias. Muru on Portugalis rohelisem ja seda sõna otsest mõttes. Algarve looduslik ilu on väärt nägemist ja selle linnakesed väärt külastamist! Huvitavad kohad ja linnad asuvad teineteisest tihti kõigest poole tunnise sõidu kaugusel ja kogu piirkonda on sellepärast väga mugav külastada.

Meie rännakutel saad silma peal hoida @helenatomikas Instagrami kontol.