Kui põnev on jälgida, kuidas maastik muutub Hispaaniast Portugali sõites. Hispaania lõunaranniku kokkuvõtteks võiks öelda: väikesed vahemaad, aga suured erinevused. Meie elasime Costa Tropical piirkonnas, väikeses kohalike kuurortis, Torrenueva Costa linnakeses, kus inglise keelt ei mõistetud ega räägitud. Kohanemine võttis aega, aga koha võlu avastasime samuti õige pea. Mõnus Vahemere rand asus meie Hispaania kodust kõigest 400m kaugusel ja ilmad olid nii soojad ja päikselised, et vette kastsime end peaaegu iga päev. Kohalikud ütlevad, et harukordselt palav ja päikseline sügis. Ilmaga on meil seni tõesti vedanud, aga teisalt paneb see mind paratamatult ka kliimasoojenemisele mõtlema.

Kokku veetsime Hispaanias 6 nädalat, ühe nädala pealinnas Madridis ja tervelt viis lõunarannikul, kus nädalalõppudel sõitsime ühele ja teisele poole, et rohkem näha ja kogeda. Kokku külastasime kümmet linna ning tagasiteele jäävad veel kaks. Selles artiklis annan kiire ülevaate meie Hispaania lemmikelamusest.

Perepilt Hispaanias, Benalmadenas

Baskimaa

Hispaania põhjaosa asub Atlandi ookeani ääres ja selle loodus erineb Vahemereäärsest lõunast märgatavalt. Kaljud on järsemad ja vaated rohelisemad, temperatuur paari kraadi võrra jahedam kui lõunarannikul. Meie külastasime pisikest Getaria linna, kus meie üllatuseks on sündinud moelooja Balenciaga, kelle suursugune muuseum on kontrastiks kogu pisikesele kalurilinnakesele.

Kahe rannakese, restoranide ja ühe lihtsasti ronitava kaljukünkaga armas Getaria andis meile maitse suhu. Saime aru, et Baskimaad külastaksime iga kell uuesti! Tasub teada, et Baskimaa lähiajalugu on verine ning hispaania keelest saadakse küll aru, aga enamasti räägitakse sinuga (kasvõi trotsist) baski keelt. Põnev, põnev kant!

Baskimaa

Sierra Nevada mäestik

Meil oli plaan teha seal neljakesi 8-kilomeetrine matk. Kohalejõudes avastasime, et kitsad üles-alla kulgevad mägirajad 2- ja 5-aastasega pole võrreldavad jalutuskäiguga Harku metsas ning otsustasime 4-kilomeetrise ringi kasuks. See viis läbi armsast mägilinnakesest, kus saime lõunatada. Mägedes asuvad linnakesed on mõnusalt loodusega üheks sulandunud ja puutumatud, sest uusehitisi sinna juba ei raja.

Kerge guugeldamisega leiab igaüks mäestiku erineva pikkusega matkaradu ja need on külastamist kindlasti väärt – millised vaated! Lisaks on Sierra Nevada mäestikus peidus ka Euroopa lõunapoolseim suusakuurort.

Sierra Nevada matkal. Tormi näitab oma karu, kellega tegime Tormi lasteaiarühmakaaslastele saatmiseks pilte

Sevilla

Andaluusia pealinn ja suurim linn Sevilla on ligi 700 000 elanikuga Euroopa sooja- ja kuivapealinn, kus kohtuvad ajalugu, kultuur, melu, aga ka pargid ja rohelus. Erilise võnkega linn, mis paneb südame kiiremini lööma, väärib vähemalt paar-kolm päeva sinu elust! Kui mõnus oli Sevilla vanalinnas rüblikutega ühes ja teises suunas tatsata. Iga nurgatagune selles vanalinnas on kaunis ja ajalooline. Asub Sevilla ainult 2 tunni kaugusel Portugali piirist ja 2,5 tunnise sõidu kaugusel eestlaste armastatud Marbellast.

Sevilla majutuskoht asus kohe Sevilla peamise vaatamisväärsuse ehk katedraali kõrval. Õnneks oli korteris ikkagi vaikne.

Nerja koopad

Guugeldades ei tundunudki midagi erilist, aga koopad on tõesti üüratud ja üüratult vinged! Lisaks asub väljaspool mõnusalt puidune mänguväljak ning koobastest üle maantee viiva silla kaudu saab tatsata veel pisikesse, 700 elanikuga Maro linna. Seal tasub ette võtta retk Maro väiksesse paradiisiranda.

Meeldejääv Nerja (hääldatakse Nerha) koobaste külastus

Salobreña

Väike klassikaliste valgeks võõbatud majadega kuurortlinn, kus sügisperioodil on vaikne. Kohalikud elavad mäekünkal, mille krooniks lagunenud Mooride kindlus. All-linnas on mitme kilomeetri jagu randu. Tegelikult kogu Lõuna-Hispaania on üks pikk rannariba. Igal linnal on oma rand. Ja selliseid väikseid kuurortlinnu, mida külastada tasub, on kindlasti enam kui üks! Sellepärast on väga mõnus autoga Hispaania, selle maastike ning elu-oluga tutvuda. Kuid Salobreña on kindlasti kõikide rannikuäärsete linnade seas eriline pärl.

Vaprad rüblikud marssisid ise Salobreña kindlusesse, mis asub mäenõlva tipus. Luuna on kiivriga, sest ta jala ei käi, vaid sõidab kõikjal oma tõuksiga, ka kindluse varemetes kui saab.

Mijas Pueblo

Hispaania mägilinnu iseloomustavate valgete majadega väikelinn, mida turistid väga armastavad. Puhas, armas ja külastatud, igasse ilmakaarde jäävad imelised vaated ning süüa saab hästi. Mijas Pueblo ehk Mijase vanalinn asub rahvusvahelises Costa del Soli piirkonnas. Kui meie peatumispaigas Costa Tropicali piirkonnas eriti inglise keelt ei räägitud, sest seda väisavad peamiselt siseturistid, siis siin on hoopis teine lugu.

Rahvast oli palju, aga kui melu meeldib ja tahaks saada juba tuttava inglise keelega läbi, siis Costa del Sol on piirkond, mida külastada. Kui seal juba olla, siis kindlasti tasub ka üks päev Mijas Pueblole pühendada.

Armas ja armastatud Mijas Pueblo

Poolteist kuud Hispaanias

Kui mõnda kogemust taas korrata, siis kindlasti madalhooajal väiksemas kuurortis elu koos igapäevase suplusega Vahemeres või elu mõnes mägilinnas koos matkadega Sierra Nevada matkaradadel. Andaluusia võlu on mäed ja rannad ühes. Poole tunniga jõuad vabalt ühest teise sõita. Meie Torrenueva Costa peatumispaigas oli üks ilusate vaadetega küngas suisa maja taga ja rand nagu mainitud mõnesaja meetri kaugusel.

Majatagusel künkal Torrenueva Costal. Pildilt paistab ka meie peatumispaik (alla vaadates esimene maja)

Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik, kui palju me ka ei avasta, siis alati on rohkem, mida näha ja teha. Midagi jääb ikka järgmiseks korraks. Maailm on nii kuradima põnev! Mul on südamest hea meel, et elame ajal, kus saame vabalt ringi sõita ja kogu seda ilu ja võlu endasse ahmida. Veel enam – tänu autoreisile ja ühes kohas pikemalt viibimisele saame seda teha tasapisi ja pisitasa, sest mida rohkem ühes kohas aega veeta, seda sügavam jälg sellest kohast jääb ehk mida rohkem on aega, seda mitmekihilisem saab reisikogemus olema.

Teel Torrenueva Costa kõrval asunud pisikesse Playa de la Joya randa

Hispaaniale mõeldes valdavad mind kahetised tunded, sest harjumine võttis aega ja koduigatsus tabas meid tegelikult just sinna saabudes. Ei saa öelda, et võtsime selle riigi kohe omaks. Olime nii mõnegi asja suhtes kriitilised ja oleme seda tänaseni. Pigem arvan, et külastame edaspidi teisi riike, mida on ju veel ja enam. Maailm vääribki avastamist ega saa ühte kohta kinni jääda. Kuigi tasub ära märkida, et Portugaliga harjumine läks kiiremini, aga sellest juba järgmises artiklis! Seniks jagan meie igapäevaelu ja seiklusi Portugalis @helenatomikas Instagrami kontol.