Seiklus rüblikutega | Elu rahakate turistide kolmnurgas ja Hispaania versus Portugal

Perekond Tomikas seikleb autoga Euroopas, kokku kolm kuud. Täna saad kuulda, milliseid elamusi pakkus perele Portugal.

Ma teadsin, et tuleme Portugalis turismipiirkonda, mida välisturistid Inglismaalt, Saksamaalt ja Ameerikast armastavad, kuid appi, ma ei teadnud, et maandume jõukate turistide kuldses kolmnurgas.

Sellise kolmnurga moodustavad Lõuna-Portugalis, Algarves meie peatumispaik Vilamoura, linn nimega Almancil ja väravaga varustatud luksuslikud privaatpiirkonnad Quinta do Lago ja Vale do Lobo. Tsiteerides Vilamourat 10 aastat tagasi külastanud Taisit: „Isegi õhk lõhnab nagu raha.“

Sellega on kõvasti nalja saanud, sest mingid väga rahakad turistid me küll ei ole. Tõsi, meil ei lähe halvasti, kuid päris kuuluvustundest siin ma veel ei räägiks.

Tühjad hotellid

Mind hirmutas mõte, et meilt kooritakse iga viimnegi sent siin päriselt jõukate turistide keskel. Õnneks see hirm ei realiseerunud, sest novembris on tegu täiesti tavalise mereäärse linnakesega, kus kohalikud elavad oma tavalist elu ja mõned turistid rannal jalutavad, golfi harrastavad või restoranides einestavad.

Ainuke erisus on kõik need suuremad ja väiksemad hotellid või villad, mis hetkel seisavad tühjade ja üksikutena, 24/7 rullood tihedalt akende ees. Suurte hotellide akendest süttib hämardudes põlema neljandik. Luksushotellid on kavalamad ja süütavad igal rõdul pimedas mingiks ajaks tulukese. Nii tundub nagu nende täituvus oleks 100%.

Päikseline Algarve

On kolm põhjust, miks Vilamourasse tullakse: hingematvalt kaunid rannad ja arvukad golfiväljakud ja jahisadam. Golfi me ei proovinud, aga rannas käisime tihti ja ka jahisadama nägime ära. Saabusime siia novembri alguses ja esimesed kaks nädalat oli veel nii soe, et saime nii Atlandi ookeanit, randu ja ka enda kortermaja akende all asuvaid basseine nautida. Ei möödunud päevagi, kui me poleks vähemalt ühte veekogu väisanud, aga siis saime Tormiga köha-nohu ning ilm läks samuti nõks jahedamaks ja vihmasemaks. Temperatuur ei langenudki palju, aga õhk oli teine ja pusa hakkas tihedamini selga jõudma.

Ilma üle küll kurta ei saa! Novembri keskpaigani käisime peaasjalikult lühikeste riietega ringi. Alles viimased paar nädalat oleme pusad ja pikad püksid välja otsinud. Mul on hea meel, et siinne piirkond vihma ja vett saab. See on väga vajalik. Kogu Lõuna-Euroopa ägab kliimamuutustest tingitud temperatuuritõusu ja sademete vähenemise käes. Pealegi on pusa-jaki ilmaga võimalik rohkem matkata ja seigelda, ei hakka palav. Ilm on meid tõesti hoidnud!

Algarve, kuhu kuulub ka pisike Vilamoura, kus viimased neli nädalat pesitsenud oleme, on maailma üks armastatumaid turismipiirkondi. Mõnda võib see heidutada, aga ärge laske! Tulge hooajavälisel ajal ja te ei kahetse! Siin on hingematvalt ilus loodus, aga ka turvaline ja puhas. Vot, sellepärast on ka hea rahakate turistide kolmnurgas olla – siin on turvaline ja puhas. Väikeste lastega reisimisel paraku väga olulised aspektid.

Hispaania versus Portugal

Kui me oma esimestel päevadel ookeani suunas kõndisime, tekkis mul tunne nagu oleksin ühte suvisesse päeva Eestimaa mõnes kauges kaunis otsas sattunud. Selles maakohas liigume mööda autoteeäärt kohaliku veesilma poole, et kõik koos veidi sulistada. Kõrval voolamas jõeke, mille ääres kasvavad kõrkjad (mis Portugalis on 3x pikemad) ja kõikjal, kuhu silm ulatub, roheline muru. See oli soe tunne, äratundmise tunne, mida Hispaanias polnud. Portugal on on rohelust täis ja see mõjub koduselt.

Tegin oma Instagramis @helenatomikas väikese küsitluse ja selgus, et 80% neist, kes olid nii Portugali kui ka Hispaaniat külastanud, valiksid esimesena Portugali. Kuigi siin on inimesed käidud poole vähem, mis on mõistetav, sest suure riigina on Hispaaniasse lende ja reisipakkumisi märksa rohkem. Huvitav oli asjaolu, et nagu meiegi tundsid paljud just Portugalis äratundmise tunnet.

Ühest küljest ma võrdlen võrreldamatuid. Portugali pindala moodustab kõigest 18% kogu Hispaania omast. Hispaania üks ots erineb teisest sootuks ja elamusi, mida see riik tänu oma suurusele ja mitmekesisusele pakkuda võib, on seinast seina. Samuti on meie seiklusele iseäralik, et reisime lastega. Seega hindame riikide ja linnade puhul ka seda, kui stressivaba seda kohta kahe pisikese rüblikuga on külastada.

Nagu minu väikesest küsitlusest selgus, hinnatakse Portugali puhul rohelust, puhtust, eestlasele hoomatavat suurust, aga ka inimeste sõbralikkust ja inglise keele oskust. Viimane tuli tõesti kasuks, sest üllataval kombel jäime Hispaanias keelega hätta isegi Madridis. Siin ei juhtu seda kõige väiksemaski asulas, sest mingil määral pursivad kõik inglise keelt ja enamik räägivad seda soravalt. Samamoodi nagu Eestiski, kus välismaalastel pole võimalik eesti keelt harjutada. Just samamoodi sain Hispaanias oluliselt rohkem hispaania keelseid väljendeid suhu ja keelt praktiseerida. Igaüks, kes mulle aga Portugalis otsa vaatab, hakkab inglise keeles rääkima. Mis parata!

Aitäh, elu, et meid siia tõid!

Elu jõukate turistide kolmnurgas ja Algarve piirkonnas hooajavälisel ajal on eestlastele meelepäraselt vaikne, soe, turvaline ja mõnus. Kas ma juba mainisin liivakivikaljusid, paradiisirandu, koopaid ja armsaid väikeseid mägilinnakesi, mida külastada? Meie kortermajast pooletunni kaugusel on nii mitu kohta, mida näha, et me ei olegi jõudnud neid kõiki läbi käia.

Kogu Algarve on avastamist väärt ja ma tõesti tahaks näha kedagi, kes siia tulekut kahetseb.

Esimesel päeval, kui Portugali peatumispaigast ookeani äärde jõudsin, kippusid õnnepisarad palgele. Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et just siia tulime. Milline taevalik koht! Ja kogu pere selge soov on tulevikus ka ülejäänud Portugal ära näha. Portos oleme mõne aasta eest käinud, aga ka sinna läheksime iga kell tagasi. Ühesõnaga – Portugal, oled meie südame võitnud!

Meie igapäevaelu ja seiklusi Portugalis saab jälgida @helenatomikas Instagrami kontol.