Norra kuninglikud õhujõud said eraldi väeliigiks 10. novembril 1944, kuigi lennuvägi tegutses nii maa- kui mereväe koosseisus juba tunduvalt varem. Head ülevaadet sellest ajast kuni tänapäevani pakuvad Norra Lennundusmuuseum Bodos ning Norra kaitseväe lennukikollektsioon Gardermoenis.

Esmapilgul võib küll pisut arusaamatuks jääda, miks norrakad oma (sõja)lennunduse ajaloo sedasi kahe koha vahel ära on jaganud, kuid asjasse pisut süüvides saab kõik palju selgemaks. Põhjustena võib välja tuua järjepidevust, võimalusi ning loomulikult ka asukohta.

Sõjalennukite kollektsioon Gardermoenis

Norra kaitseväe lennukikollektsioon Gardermoenis paistab eelkõige silma oma hea asukoha tõttu. See paikneb natuke Oslost põhja pool pealinna muu maailmaga ühendava rahvusvahelise lennuvälja külje all.

Tõuke kuningriigi sõjalennunduse ajaloo sihipärasele talletamisele andis Norra Lennunduse Ajaloo Ühingu asutamine 1967. aastal. Suurema osa järgnevast kümnendist tegeleti säilitamist väärivate objektide kogumisega Teise maailmasõja aegsesse Saksa Luftwaffe ('lennuvägi') angaari, mis avati laiemale avalikkusele möödunud sajandi kaheksakümnendate keskel.

Norra Lennundusmuuseumi loomine Bodos 1992. aastal tekitas kuningriigi alamate seas elava debati Gardermoenis olevate lennukite saatuse üle. Pärast mõningast vaidlemist jõudsid vastasleerid kompromissile ning kollektsioonile eraldati vahendid uue, esinduslikuma hoone ehitamiseks.

Tänapäeval kuulub lennukikollektsioon Gardermoenis Norra õhujõudude muuseumi/kaitseväe muuseumi koosseisu, toimides sedasi ka omamoodi reklaamina lennundusmuuseumile Bodos.

Norra lennundusmuuseum. Foto: Rein Säinas

Norra lennunduse ajalugu Bodos

1994. aastal avati Põhja-Norras Bodo linnas Norra Lennundusmuuseum eesmärgiga koondada ühte kohta kokku terve kuningriigi lennunduse ajalugu. Kümnel tuhandel ruutmeetril asuva kompleksi väljapanek valmis lennundusmuuseumil koostöös Norra õhujõudude muusemi ning Avinori muuseumiga.

Ametlikult on muuseum jagatud kaheks osaks. Tsiviillennunduse sektsioonis saab huviline tutvuda valdkonnaga selle kõikidest külgedest, alates esimeste pioneeride julgustükkidest kahekümnenda sajandi alguses ning lõpetades praegusaja üliturvaliste transpordilahendustega.

Suurt tähelepanu pööratakse ka lennunduse mõjule ühiskonna arengule tervikuna ning püütakse selgitada, kuidas tehnoloogia areng selles sektoris on inimeste käitumismustreid muutnud. Samuti pakutakse head ülevaadet sellest, mis toimub tavaliselt kaadri taga, kui reisija liigub punktist A punkti B.

Sõjalennunduse väljapanek keskendub samuti tervikpildi loomisele, aga seda juba rangelt militaarsest aspektist lähtudes. Oli ju Norra kaua üks vähestest NATO riikidest, millel oli maismaapiir Nõukogude Liiduga, mistõttu paiknes kuningriigi territooriumil ohtralt igasugust liitlaste sõjatehnikat, mitmesugused lennu- ja õhutõrjevahendid, radarid ning raketisüsteemid nende hulgas.

Kuigi Norra õhujõudude loomine jääb samuti eelnimetatud perioodi, pole ära unustatud ka varasemaid etappe kuningriigi sõjalennunduse ajaloos. Sestap ei pea pettuma needki, kellele moodsad lennukid pinget ei paku.

Huvitavad vaatamisväärsused

Üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks Gardermoenis on sakslaste Junkersi toodetud transpordilennuk Ju-52/3M g4e, mis II maailmasõja alguses võttis osa Norra invasioonist.

1939./40. aasta talvel Saksa vägede varustamise käigus maandus õhusõiduk Narviki lähedal ühele järvele rajatud ajutisele lennuväljale. Seal langes lennuk Norra ja Briti õhujõudude rünnaku alla ning sai raskelt kannatada. Kuna lennumasinat polnud võimalik remontida, jäeti see sinnapaika ja vajus järgmisel kevadel jää sulades veekogu põhja. 1983. aastal lennuk päästeti, taastati ning paigutati muuseumisse.

Omamoodi põnev eksponaat on ka Suurbritannias de Havilland'i tehases valminud Vampire F.3s, mida norrakad hankisid endale paarkümmend tükki vahetult pärast sõda. Gardermoeni kollektsiooni kuuluv lennuk on eriline sellepärast, et see on esimene reaktiiv, mis Kuninglikes Õhujõududes teenistusse astus.

Bodo muuseumi eksponaatidest kuulub põnevamate hulka kindlasti Kjeller F.F.p Kaje I, mis oli viimane Norra armee lennukitehasest väljunud puidust ja lõuendist valmistatud õhusõiduk. Lennuki mootor ning tiibade disainilahendus pärinesid küll Saksamaalt, kuid kere oli norrakate endi välja mõeldud. Seda mudelit ehitati üheksateist tükki ja lennuväe kasutuses olid need ajavahemikul 1922-1935.

Loetelu võiks jätkata veel ja veel, kuid kõige parema pildi sõjalennunduse ajaloost norrakate vaatevinklist saab ise kohale minnes. Kui teema vähegi huvitab.

Vaata ka videot Norra lennundusmuuseumist:

Allikas: Kaitse Kodu!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid