Teise maailmasõja ajal asus Padborgi linna lähedal Frøslevi vangilaager, kuhu sakslased paigutasid Taani vastupanuliikumise liikmeid koos teiste teisitimõtlejatega. Tänapäeval on endine kinnipidamisasutus muudetud mälestusmärgiks, kus on koha leidnud ka Taani Kodukaitse muuseum.

Tõele au andes tuleb siinkohal kohe tunnistada, et tegelikult on Taani Kodukaitsele pühendatud ainult väike osa sellest pika ajalooga kompleksist. Sellest hoolimata pole ülejäänu vähem vaatamist väärt.

Ajalugu

Frøslevi vangilaagri rajasid 1944. aastal sakslased, sest neil polnud enam kuskile oma sõjavange panna. Liitlaste teise rinde avamine läänes ja Nõukogude Liidu pealetungioperatsioonid idas olid muutnud selliste asutuste pidamise mujal keeruliseks, mistõttu tuli need evakueerida sügavale tagalasse.

Taani valitsus oli ettevõtmisega nõus, sest soovis hoida sakslaste vangistatud taanlasi kuningriigi piires, et neid ei saadetaks mujale koondus- ja töölaagritesse. Okupatsioonivõimudega varem sõlmitud kokkulepetest hoolimata sattus laagris kinni hoitud 12 000 taanlasest Kolmanda Riigi territooriumile ligikaudu 1600, kelle hulgast paljud oma kodumaale enam tagasi ei tulnud.

Suur osa muuseumi väljapanekust keskendub külma sõja perioodile. Foto: Karri Kaas

Pärast II maailmasõja lõppu rollid vahetusid ning vangistatutest said vangistajad. Frøslevi laager läks vabanenud vastupanuvõitlejate kätte, kes nimetasid selle ümber Fårhusi laagriks ning pistsid sinna kõik, keda nad kahtlustasid sakslastega koostöö tegemises okupatsiooni ajal.

Üheks nende kõige kuulsamaks kinnipeetavaks oli Taani Natsionaalsotsialistliku partei endine juht Frits Clausen, kes ootas seal oma kohtuprotsessi. Paraku sai ta enne õigusemõistmise lõppu infarkti ning suri Vestre Fængseli vanglas Kopenhaagenis.

Muuseumis saab näha mitmesugust tehnikat ja varustust, mida Taani Kodukaitse on oma ajaloo jooksul kasutanud. Foto: Karri Kaas

1949. aastaks oli enamik kollaborante oma aja ära istunud ning tagasi vabadusse pääsenud. Laager minetas oma tähtsuse kinnipidamisasutusena ning anti Taani relvajõududele, kes muutsid selle Padborgi laagri nime all ümber tavaliseks sõjaväeosaks.

Kaks kümnendit hiljem oli ka sõduritel aeg lahkuda ning laagrist sai ametlikult muuseum, kus tänapäeval talletavad ajalugu mitmed asutused.

Mitu eri muuseumi

Frøslevi vangilaager on terves Euroopas üks väheseid viimase suure sõja ajast pärit sõjavangide kinnipidamiskohti, mis on terviklikult säilinud. See teeb juba kompleksist endast täiesti omaette vaatamisväärsuse, sest ajastutruu õhkkonna loomisele on siin palju rõhku pandud. Ei pea vist mainimagi, et ainult sellega asi ei piirdu.

Lisaks sõjavangidele pühendatud väljapanekule, mis keskendub sakslaste okupatsioonile aastatel 1943-1945, leiab sealt ka näituse ajast, mis järgnes vahetult II maailmasõjale, kui laagri juhtimise võtsid üle vastupanuvõitlejad.

Taani Kodukaitse muuseumis saab, nagu nimigi ütleb, näha Taani Kodukaitse ajalugu organisatsiooni moodustamisest tänapäevani. Foto: Karri Kaas

Fookuses on Taani kõige lõunapoolsemas maakonnas Lõuna-Jüütimaal, kus asub ka laager ise, elanud saksa vähemus, kes pärast hõimuvendade kapitulatsiooni said endale peaosa taanlaste korraldatud nõiajahis reeturite tabamiseks. Hinnanguliselt käis laagrist selle sulgemiseni 1949. aastal läbi kuni 5000 igat masti kollaboranti, kellest tõenäoliselt kõik polnud nii süüdi, kui süüdi nad mõisteti. Aga see on juba hoopis teine teema.

Peale eelpoolnimetatute asub Frøslevis rahuvalvemuuseum, mis räägib taanlaste tegevusest Ühendatud Rahvaste Organisatsioonis. Väljapanekus on koos mitmesuguste esemetega erinevatest konfliktikolletest esindatud kõik rahvusvahelised missioonid, milles Taani kaitsevägi on kunagi kaasa löönud.

Kel teema vastu sügavam huvi, saab sealt kätte väga hea ja ülevaatliku pildi, kel seda aga pole, võib suunduda edasi Taani Kodukaitse muuseumisse. Ka see on koht, mida tasub külastada. Eriti, kui paelub Kaitseliidu sõsarorganisatsiooni ajalugu.

Taani Kodukaitse muuseum

Taani Kodukaitse kasvas välja II maailmasõja aegsest vastupanuliikumisest, mis oli võrdlemisi hästi organiseerunud ning soovis riigi kaitsmisesse edasi panustada ka pärast aktiivse vaenutegevuse lõppemist.

1946. aastal hakati mitmel pool Taanis omaalgatuslikult asutama kodukaitseühinguid, sest pinged endiste liitlaste vahel ähvardasid kasvada täiemahuliseks sõjaks Ida ja Lääne vahel. Nende ühingute põhjal moodustati mõned aastad hiljem Taani Kodukaitse. Sestap on üsna loogiline, et suur osa muuseumi ekspositsioonist keskendub just sellele perioodile, kuid mitte ainult. Näha saab igasugust varustust ja tehnikat kodukaitse ajaloo eri etappidest. Samuti kõike seda, mis puudutab Taani vabatahtlike tegevust välismaal, sealhulgas Eestis.

Väljapanekus on olulisel kohal ka Taani naiste vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid, mis möödunud sajandi viiekümnendatel Kodukaitsega liideti ning kaheksakümnendatel võrdõiguslikkuse põhimõttest lähtudes organisatsiooni osaks said.

Struktuuri järgi kuulub muuseum Taani Kodukaitsele ning seda hoiavad käigus vabatahtlikud ise, kes elavad vahetuste kaupa laagri territooriumil ning kannavad sel ajal hoolt organisatsiooni ekspositsiooni eest. Mõistagi vabatahtlikult ja selle eest tasu saamata.

Peaaegu tasuta on ka muuseumi külastus. Kõigest viiekümne Taani krooni eest saab lunastada endale pääsme kompleksi territooriumile, mis seal asuvate muuseumite ja väljapanekute hulka silmas pidades polegi ju üle mõistuse suur summa.

Vaata ka videot Taani Kodukaitse muuseumist:


Allikad:

Frøslevlejrens Museum. National Museums of Denmark. [http://en.natmus.dk/museums/the-froeslev-camp-museum] 27.03.2017

Home Guard (Denmark). Wikipedia. [https://en.wikipedia.org/wiki/Home_Guard_(Denmark)] 27.03.2017

Frøslev Prison Camp. Wikipedia. [https://en.wikipedia.org/wiki/Fr%C3%B8slev_Prison_Camp] 27.03.2017

Museum of Frøslev Prison Camp. Information Portal to European Sites of Remembrance. [http://www.memorialmuseums.org/eng/staettens/view/306/Museum-of-the-Fr%C3%B8slev-Camp] 27.03.2017


Allikas: Kaitse Kodu!