Eelmise aasta sügisel Lebavere metsas avatud Martin Tamme punkri rekonstruktsioon on jällegi üks sammuke lähemale sellele, et igas Eestimaa paigas, kuhu suvine (või miks mitte ka talvine) rändaja satub, on tal lisaks kohalikule kultuuriloole võimalik eraldi kohtuda kohalike metsavendade pärimusega.

Metsavendi Virumaal käsitles üks kunagine artikkel sellesama ajakirja veergudel, kus sai põgusalt tähelepanu pööratud ka Kaljo ja Martin Tammele ja nende punkrile, mille rekonstruktsioon küll järgnenud aastate jooksul loodusega üheks sai. Eks iga maa-alust punkrit ootas juba 1940ndatel sama saatus ja tõsi on seegi, et kui pidevalt sees ei elata, siis on lagunemine kiire tulema. Mis seisab, see kulub — või kuidas see vanarahva tarkus täpsemalt ütlebki.

Foto: Heili Tammus

Vahest võib isegi öelda, et vastuseis nõukogude võimule ja vennad Tammed käisid kokku nagu värskelt uuesti avatud punker ja Lebavere mets. Tegelikult toimus üks suurem relvastatud kokkupõrge punaväelaste ja kohalike meeste vahel juba 1941. aastal ning selles sai surmavalt haavata hilisemate vastupanu organiseerijate Martini ja Kaljo isa Juhan, kes 14. septembril 1941 manalasse varises. Küllap oli sellelgi oma roll vendade edasises nõukogudevastases tegevuses.

Kui teine maailmasõda Eesti jaoks otsa sai, jätkusid relvastatud kokkupõrked juba Eesti metsavendade ja võõra väe esindajate vahel. Raske on tänaste teadmiste põhjal hinnata metsavendade statistilist aktiivsust või protsenti populatsioonist, kui palju ühes või teises maakonnas metsavendi oli, kuid kahtlemata saab öelda, et Virumaa metsavendadest räägiti tollal ja räägitakse tänagi siin- ja sealpool Eestis.

Üks nende seast oli Martin Tamm. Sündinud 1912. aastal, oli ta koos perega kolinud Lebaverre ja käinud koolis nii Eipris kui Väike-Maarjas. Pärast ajateenistust asus ta tööle piirivalvesse ning teises maailmasõjas oli sunnitud osalema Saksa poolel. Sõja lõpul aga suundus ta koos kaaslastega metsa ja, jõudes tagasi kodukanti, asus ennast varjama. Esimese talve elas ta koos oma venna ja õemehega Taaraorgu rajatud punkris. Kevadeks 1945 lisandus nendele veel paarkümmend meest, kes olid hakanud ennast Nõukogude mobilisatsiooni eest varjama. Viimased suundusid küll järgmisel sügisel oma kodudesse tagasi ja kolm meest rajasid uue punkri Arukülla, selle punkri lähedusse, millest oleme 2014. aasta teises numbris pikemalt kirjutanud. Pärast seda aga varjas Martin Tamm ennast kaks aastat hilisema Kadila baasi territooriumil, kust leidis mahajäetud punkri ja võttis selle kasutusele.

Eesti Vabariigi ajal töötas Martin Tamm piirivalvurina. Foto: Kaljo Tamme erakogu


1948. aasta suvel rajas Martin Tamm koos vend Kaljo ja õemees August Poomiga punkri Männisalu metsa. Toiduga varustamine oli perekonna õlul ning selles osales noorem vend Kaljogi. Talvisel ajal veeti mitme nädala tagant toidumoona metsa hobureega. Oma perekonna ja lähimate abistajate toetamiseks tegi Tamm mitmesugust näputööd, punus korve ja käis abiks isegi puude vaigutamisel, pikkadel sügis- ja talveõhtutel armastas ta aga joonistada. Samal ajal otsisid teda taga okupatsioonivõimud, kes rakendasid erinevaid meetmeid tema asukoha tuvastamiseks.

„1951. aastal tehti kindlaks, et tagaotsitava vend TAMM, Kaljo Juhani p, sündinud 1934. aastal ENSVs Väike-Maarja rajoonis Kiltsi külanõukogus, metskonnatööline, eestlane, lõpetamata keskharidusega, elab Eesti NSVs Väike-Maarja rajoonis, ja alustati tema suhtes agentuurset tööd. Selle töö käigus saadi agentuurandmeid, et K. TAMM on meelestatud nõukogudevastaselt, ning tehti kindlaks, et ta peab Eesti NSVst väljasaadetud isikutega kirjavahetust, milles kutsub neid üles võitlema Nõukogude võimu vastu.”

Jälgimise tulemusena jõuti järeldusele, et Kaljo Tamm käib oma vennale Martinile süüa viimas. Valiti välja sobiv agent, kes jahipidamise katte all asus selle piirkonna metsi läbi kammima. Tänu metskonna töötajale, kelle agendinimi oli „Jahimees”, leiti Martin Tamme punker 2. detsembril üles.

Venna abistamise eest karistati ka Kaljo Tamme. Foto: Kaljo Tamme erakogu

3. XII 1954. aastal peeti kinni ja arreteeriti tagaotsitav Tamm, Martin Juhani p, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs endises Viru maakonnas Küti vallas, eestlane, keskharidusega.

Punkrit, milles Martin Tamm kinni võeti, piiras kolme meetri pikkustest lattidest ja okastraadist tara. Operatiivgrupp leidis sealt ja konfiskeeris: kaks kuulipildujat, kaheksa vintpüssi, püstoli, kaks granaati, viis miini ja suure koguse laskemoona ning nõukogudevastaseid märkmeid, šablooni šifreeritud kirjavahetuse pidamiseks ja relvapeidikute skeemi. Peidikute skeemi kohta seletusi andes tunnistas Martin Tamm, et see kuulub tema vennale Kaljole, kes on nõukogudevastase organisatsiooni juht. Siinkohal tuleb muidugi silmas pidada, et eriti meeldis julgeolekutöötajatele otsida ja leida vastupanuorganisatsioone või vähemalt üritada jätta muljet, et nad mõne sellise peale sattunud on. Lisaks tuleb meeles pidada, et ülekuulamistel kasutatud metoodikas ei olnud nii füüsiline kui psühholoogiline ähvardamine ja kannatuste põhjustamine teps mitte harvad juhud, millest lähtuvalt tuleb suhtuda ülekuulamisprotokollidesse ja kokkuvõtetesse tähelepanelikult ja allikakriitiliselt.

Loe artiklit edasi SIIT!

Vaata ka videot:


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid