Suvepealinnast on puudu vaid lennujaam: pange Ryanair Pärnusse lendama ja jõukad turistid tulevad kohale

Pärnumaa turismiasjalised kogunesid neljapäeval oma igakevadisele hooajaks valmistumise seminarile, mis kandis seekord pealkirja „Meie homne on meie endi teha“.

Turismiasjaliste koostööseminaril vaadati julgelt tulevikku.

Jaanihanso siidrivabriku õuealal toimunud koostööseminar oli maakonna turismielu vedajatele üle tüki aja esimene võimalus valdkonnakaaslastega vahetult kokku saada. Seminaril käsitleti mitmeid aktuaalseid reisimise, turisminduse tuleviku ning Pärnu linna ja maakonna arengutega seotud küsimusi, päeva jooksul käis lavalt läbi pea 20 esinejat-sõnavõtjat. Sündmust sai jälgida ka veebiülekandena ning kõiki ettekandeid ja teemapaneele saab täies pikkuses järele vaadata.

Seminaripäeva avas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, kes rääkis COVID-19 digitõendist ehk sellest, kas vaktsineerimistõend võiks päästa Euroopa turismi.

COVID-19 digitõendisse (see koosneb tegelikult kolmest erinevast tõendist) saab lisaks vaktsineerimisele kanda ka negatiivse koroonatesti tulemuse ja läbipõdemise. Digitaalne koroonatõend peaks kehtima hakkama 1. juulist, esimese süsteemiga liitujate seas on ka Eesti. Kasemets toonitas, et digitõendi tulek ei tähenda automaatselt kõikide reisipiirangute kadumist. Riiklikke erandeid ja piiranguid ei saa välistada edaspidigi.

Läti turismiameti juht Inese Šīrava tõdes oma sõnavõtus, et Eesti on lätlaste jaoks üks populaarsemaid sihtkohti.

Eestist otsivad lõunanaabrid külastamiseks kõike seda, mida Lätis pole – nagu näiteks saared ja pankrannik. Või ka sood ja rabad. Rabamaastikke on Lätiski, küll pisut teistsuguseid, kuid Eestiga võrreldavat matkaradadega külastustaristut piirinaabrite pool pole. Sestap armastavad lätlased väisata siinseid soid-rabasid isegi talvel.

Pärnu on üks meelispaiku ennekõike põhjalätlastele. Lätlasi tõmbavad Pärnusse siinsed spaad ja rand.

„Teekonnal Põhja-Eestisse või saartele on Pärnu igal juhul meie jaoks kindel peatuskoht. Siin on nii palju teha: minna kohvikusse, vanalinna, veekeskusse,“ kiitis Šīrava.

Pärnu võimalustele keskendusid ka kahe teise välisesineja, Ari Penttilä (reisibüroo Matkapojat tegevjuht) ja Jan Kalmari (OÜ Jan Kalmar Beyond Adnventure juht), ettekanded.

Mõlemad ettevõtjad tegutsevad muu hulgas ka Pärnumaal ning neil on siinse piirkonna plussidest ja miinustest hea ülevaade.

Üle maailma sportautode promoüritusi korraldav Kalmar rõhutas lennuühenduste vajalikkust.

„Pärnul on kõik võimalused ja eeldused selleks, et meelitada piirkonda jõukaid turiste, kes on valmis siia väga palju raha maha jätma, aga teil on puudu üks oluline asi – lennujaam ja otseühendused. 300 miljonit Lääne-Euroopa elanikku on Pärnust vaid viie lennutunni kaugusel. See on tohutu potentsiaal. Pange Ryanair ja Easy Jet Pärnusse lendama,“ julgustas Kalmar.

Majutusteenuse digitaliseerimisest rääkisid Hotelbuddy asutaja Hannes Mull ja kaasasutaja Kadi Saadlo, kes tõdesid, et lähitulevikus automatiseeritakse hotellimajanduses kõik need tööd, mis lisandväärtust ei loo.

Suursündmuse organiseerimise tagamaid avasid Augustiunetuse korraldaja Gea Kammer ja WRC Rally Estonia peakorraldaja Tarmo Hõbe, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius heitis oma ettekandes valgust suvepealinna lähituleviku arengutele.

Koostööseminaril anti üle ka kaks Green Key tunnustust. Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis ja alates 1994. aastast on see olnud juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Tänaseks on märgisega liitunud 3200 ettevõtet 65 riigist üle maailma.

Seekord pälvisid oma tegevuse eest selle tunnustuse villa Wesset ja Audru osavallas asuv Teispere turismitalu. Nüüdseks kannab Green Key ökomärgist viis Pärnumaa turismiettevõtet.

Tunnustused andsid villa Wessetile ja Teispere talule üle Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Turismiasjaliste koostööseminari korraldas Pärnu linnavalitsus.