Miks? Sest see on kasulik. Kohe päris mitmel moel. Võtame näiteks päikese. See mitte ainult ei anna erksamat ja tervislikumat jumet, vaid tugevdab ka immuunsussüsteemi. Erinevalt paljudest teistest immuunsussüsteemi toetavatest ainetest ei ole vaja päikest enne tarvitamist loksutada ega lusikale tilgutada. See töötab välispidiselt.

Lisaks immuunsüsteemile tugevdavad päikesekiired ka sinu luid. Kuidas? Nimelt sünteesib nahk päikesekiirte mõjul D-vitamiini, mis omakorda aitab kaltsiumil organismi imenduda ja kaltsium teatavasti mängib luude tugevuse juures olulist rolli. Samuti aitab päike langetada kaalu, takistab vähirakkude arenemist, leevendab menstruatsioonivalusid ning aitab veel mitmel moel. Kui sa just vampiir või troll ei ole. Sellisel juhul on päike vastunäidustatud.

Leia oma rada

Seega, kodust välja, loodusesse! Ja ei peagi ju ilmtingimata minema tervisesportlastest ülerahvastatud matkaradadele või trügima mitte nii tervisesportlastest hõivatud laagriplatsidele. Hoopis kavalam on minna metsikusse loodusesse. Laias laastus pool Eestimaa pinnast ehk 2,3 miljonit hektarit on kaetud metsaga. Millest omakorda pea pool kuulub riigile. Mine sinna, siis on kindel, et keegi ei tule eramaa sildiga vehkima. Astu kruusateelt kõrvale, metsasihile. Kõnni mööda seda. Kui silmad lahti hoiad, näed paremal või vasemal, sihvakate mändide vahel, samblasesse pinnasesse tallatud jalgrada. Kuhu see viib? Rõõmsalt vuliseva ojakese või järvesilma äärde? Või äkki heinamaa servale? Sa ei saa teada, kui ei lähe. Mine.

Kui teel väsid, võta istet tuulest murdunud puutüvel. Ole tasa-tasa ja kuula. Kõikjal sinu ümber on kevadest rõõmu tundva looduse helid. Kuskil siristab lind. Kõrvust sumisevad mööda esimesed putukad. Kõrgel-kõrgel taevas, puude latvade kohal, lendab läbi koju saabuvate rändlindude eskadrill.

Matkaradadelt kõrvale hoidmine on mõistlik iseäranis juhul, kui on plaanis lisaks päikesele veel looduse poolt pakutavaid kevadisi hüvesid nautida. Ja neid juba jagub.

Seda silmas pidades, tasub lisaks tavapärastele matkavahenditele kaasa võtta jupike nööri ja plastpudel. Sest nagu öeldud, tilguvad kased juba mahla. Ja ega kased kadedad ole, kuni neil veel lehti küljes pole, jagub neil mahla sinugi jaoks.

Kasemahla võib koguda mitmel moel. Aga vast kõige lihtsam on valida kase küljest üks umbes sõrme jämedune, allapoole kaarduv oks, see tipust läbi lõigata, pudel sinna otsa pista ning nööriga kinni tõmmata. Juba loetud minutite pärast näed, kuidas esimesed päikese käes sillerdavad tilgad seda elustavat eliksiiri pudelisse langevad.

Vaata videost, millistel erinevatel viisidel saab koguda kasemahla:

Loodus toidab

Kuniks pudel pikkamööda täitub, tee väike tiir ja vaata, mis lahkel loodusel sulle lisaks kosutavale lõuatäiele veel pakkuda on. Väike vihje: rohelised taimed on suurepärane vitamiini ja elujõu allikas. Kui ei usu, küsige mõnelt lehmalt. Aga et mõningate taimede puhul kaasneb vitamiinidega ka talumatult mõru maitse või muud mitte kõige mõnusamad kõrvalnähud, või siis ainult kõrvalnähud, peab muidugi teadma, mida maast üles võtta ja suhu pista. Ning kas ja kuidas neid enne konsumeerimist töödelda.

See öeldud, siis näiteks Vambola Lembitu lemmikut, karulauku, võid ka niisama korjata ja suhu pista, või veel parem näiteks vorstileiva peale laotada. Karulauk nimelt maitseb täpselt nagu küüslauk. No võib-olla on pisut karusema maitsega. Ja karulaugu korjamiseks on praegu, mil ta veel õide pole puhkenud, just õige aeg.

Vorstileiva kõrvale aga võite valmistada värsketest võilille- ja nurmenukulehtedest salati. See pole mitte ainult maitsev vaid ka toitev suutäis. Näiteks 100 g tooreid võilillelehti sisaldab 45 kcal energiat, 9,20 g süsivesikuid, 0,71 g suhkrut, 3,5 g kiudaineid, 0,70 g rasva, sealhulgas 0,170 g küllastunud rasva, 2,70 g valku ja 85,60 g vett. Ja mitte ainumatki E-d. Vot nii.

Paksuks minemist pole kah vaja peljata — päevase kalorinormi ületamiseks oleks vaja süüa ära kuus kilo võilillelehti. Ehk umbes pool sellest kogusest, mida üks lehm endale päevas sisse vitsutab.

Vaata videost, kuidas valmistada loodusandidest maitsvat salatit:

Kevade maitse suhu

Aga keegi ei ütle, et kevadisi taimi ei või kilode kaupa koguda. Et neist siis näiteks talvel teed keeta. Võililled muidugi pole selleks puhuks kõige parem valik. Kui just eksperimenteerida ei taha. Küll aga näiteks paiselehti. Tead küll, neid pisikeste kollaste õitega taimi, mis esimeste seas kevadises looduses õide puhkevad.

Aga milleks oodata teekeetmisega sügise või talveni? Ka värsketest paiselehe õitest saab mõnusa, värske olemisega tee. Mida oma loodusrännaku finaalis, praksuva lõkketule helide saatel, rüübata. Korja kolm-neli-viis peotäit paiseleheõisi. Ning siis katsu oma kasemahlapudel üles leida. Sinna on juba kindlasti paari lonksu jagu mahla kogunenud. Kummuta pudel suhu ning saadki tunda, mismoodi maitseb kevad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid