"Praegu saab võtta perearsti tõendi või teha antikehade tõend, mis näitab, et inimene on haiguse läbi põdenud ja saanud antikehad, see tõend inglise keelde panna ja püüda sellega piiril tõestada," rääkis välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer teisipäeval "Terevisoonis", vahendab ERR.

Samas perearstid enamasti keelduvad selliste tõendite väljastamisest ja tihti on ainus võimalus pöörduda vastavat teenust pakkuvate eraarstikeskuste poole.

Praegu annavad koos Eestiga ainult kuus riiki Kreeka, Küpros, Leedu, Rumeenia ja Sloveenia õiguse riiki siseneda inimestele, kes suudavad tõestada, et nad vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud, selgitas Volmer. "Mujal kui ei saa negatiivset tõendit siis ongi probleem," tõdes ta.

Ka Eesti naaberriikidesse minnes tuleb teha negatiivne test ja tõestada, kas üldse on õigus neisse siseneda, sest Soome ja Läti suunal on piirangud väga ranged, sinna ilma mõjuva põhjuseta ei saagi, lisas Volmer.

Küsimusele, kui kaugel ollakse üleeuroopalise koroonapassi arendusega, niinimetatud rohelise digitõendi loomisega, tõdes Volmer, et see on "hetkel tulevikuteema". Tema sõnul võib loota, et üleeuroopaline usaldusvõrgustik valmib mais-juunis, aga pigem suve teises pooles.

Pärilikkusaine leitav kuni 90 päeva pärast esimest testi

Perearst Piret Rospu on varasemalt Delfile selgitanud, et ninast võetav viiruse pärilikkusaine olemasolu määrav test ei suuda vahet teha nakatamisvõimelisel ja kahjutuks tehtud viirusel.

"Viiruse pärilikkusaine võib leitav olla isegi kuni 90 päeva pärast esmast testi. Võib oletada, et kui kodanik on põdenud testiga kinnitatud koroonaviirust, siis järgneva 90 päeva jooksul saadud positiivsed testid on tõenäoliselt seotud esimese episoodiga ning ei saa kindel olla ega samas ka mitte välistada, et tegemist on uue nakatumisega," lisas ta.