Ühel hetkel otsutasime, et pöörame ümber ja ei lähe enam edasi, sest tundsime, et vaatame surmale silma — oleme täiesti suvalisel kruusateel, paremat kätt on üüratult sügav kuristik, mis ilmselgelt ei ole piirdega ääristatud ja ees ootab üks väga järsk langus, mille järel kohe väga järsk kurv. Ja sellist teed oli veel 8,5 km. Sealjuures sadas vihma nagu oavarrest ja lisaks sellele müristas ja lõi välku.