Mida pidada silmas autoreisi planeerimisel? Neli nippi kogenud autoreisijalt

Autoga reisimine annab palju vabadust ning ilmselt on just seetõttu oma sõiduvahendiga seiklemine paljude inimeste lemmikviis reisimiseks. Samas on autoreisi puhul omajagu nüansse, mida selle planeerimisel silmas pidada – eelarvest marsruudini. Kogenud autoreisija Maarja Aeltermann on nüüdseks kogunud üsna suurel hulgal reisikilomeetreid ning jagab neli peamist nõuannet ühe autoreisi planeerimiseks. Käimas on ka Reisijuhi fotovõistlus. Osa võtmiseks saada pilt oma autoreisist.

„Senised reisid on lõppsihtmärgina viinud looduskaunisse ja sooja kohta, tee peal eelistame reisikaaslasega aega veeta looduskaunites kohtades,“ vastab Maarja Aeltermann (33) küsimusele, mis tüüpi reisijaks ta end peab. Autoreiside ühe peamise võluna näeb ta võimalust ise oma aega planeerida. „Saad näha eri riikide eri ilmeid, loodust, inimesi, maitsta toite, planeerida põnevaid marsruute, külastada tee peale jäävaid huvipaiku,“ loetleb ta. „Pääsed kohtadesse, kuhu ilma autota ei pääse – just siis, kui sulle sobib.“ Olles juba kogenud autoreisija, teab ta omast käest, kui oluline on reisi planeerimine ning on valmis ka teistele reisihuvilistele oma kogemusi jagama: mida pidada silmas marsruudi, eelarve, toidu ja majutuse planeerimisel?

Albaania koerad ja kitsed ehk marsruut olgu pigem detailne

Aeltermanni sõnul on tema reisimarsruut tavaliselt detailne: koos kaaslasega broneerivad nad ette ööbimised ning mõtlevad välja ka paigad, kus tankida ja süüa. Ta soovitab marsruut üsna täpselt läbi mõelda, eriti kui tahta õhtuks kuhugi ööbima jõuda või süüa leida. Ent aastate jooksul on temalgi juhtunud nii mõndagi, mis tingitud täpse plaani puudumisest. „Näiteks läbisime esimesel aastal Ungarit eelnevalt teed planeerimata, viitade järgi, eeldades, et kusagil saab kindlasti süüa,“ kirjeldab naine. „Aga ees olid vaid maisipõllud, päevalillepõllud, jälle maisipõllud. Autos olid ainult viimased riismed kuivikutest. I was hungry in Hungary,“ muigab Aeltermann.

Siiski mainib naine, et detailne marsruut on samas osutunud ka probleemiks, kui ette tuleb mõni ootamatus, näiteks veniv piirikontroll, ummikud kiirteel, avariid – kõike seda on tema reisidel juhtunud. Milline on tema kogemusel erinevate kaardirakenduste usaldusväärsus? „Google Mapsi või mõne teise programmi pakutavat eeldatavat sõiduaega ei tasu alati uskuda,“ ütleb ta. „Albaanias oli maanteel võimatu tavakiirusel sõita, sest teele jooksid pidevalt hulkuvad koerad, lehmad ja kitsed. Pimedas ei olnud võimalik ees aeglaselt liikuvast autost möödasõite sooritada, kuna autod ei kasutanud tulesid ja möödasõit oleks olnud ohtlik Vene rulett.“ Seetõttu soovitab Aeltermenn jätta alati paar tundi varuaega võrreldes GPS-i pakutuga.

Kütusehinnad ja kiirteed: eelarve planeerimisest

Kas marsruudist sõltub eelarve või sõltub eelarvest marsruut? See on ilmselt iga reisija puhul erinev. Küll aga on eelarve planeerimine igal juhul väga oluline ning Aeltermannil on siinkohal omast kogemusest mitmeid nippe ja soovitusi. „Kütuse puhul võiks mõelda ette, millisest riigist seda võtta, kuna hinnad on väga erinevad,“ toonitab ta. „Kiirteede kasutamine tuleks ette planeerida – kuidas maksta võimalikult vähe, aga ajas mitte liiga palju kaotada.“ Naine selgitab, et näiteks Sloveenias on vaja Austriast Horvaatiasse jõudmiseks läbida umbes 30 km ning selleks on võimalik kasutada väga kallist kiirteed, aga ka tasuta külateed.

„Tšehhis on seevastu võimalik sõita kiirteel või selle kõrval lookleval tavateel, aga viimane on nii halvas seisus, et ilmselt on otstarbekam siiski kiirtee eest maksta.“ Kindlasti soovitab ta arvestada ka sellega, et paljudes riikides tuleb sildade ja tunnelite eest veelgi lisa maksta.

Lisaks on Aeltermannil veel üks oluline nipp, vältimaks ootamatut lisakulu: linnades ööbimise puhul võiks vaadata, et parkimine oleks ööbimise juures.

Poola vanaemade hommikusöökidest numbrimärkideni: toit ja majutus

On reisijaid, kes eelistavad autoreisil olles raha säästmiseks võimalikult palju kuivaineid kodunt kaasa võtta ning ise süüa teha. Aeltermanni sõnul tema reisil olles süüa ei tee. „Vahel ehk ainult hommikuputru. Võileibu ja muud tankla kiirtoitu ka ei taha,“ räägib ta. „Sestap ööbime hommikusööki pakkuvates kohtades, lõunasöögi planeerime mõnes teele jäävas linnas – enne saab internetis uurida, milliseid kohti soovitatakse.“ Õhtust söövad nad tema sõnul tavaliselt ööbimiskohas või sealses asulas. Muide, toiduga seonduvalt tasub jätta ruumi ka kohalike toidupärlite kaasavõtmiseks. „Pakkimisega seoses olen teinud ühe peamise vea: tagasi tulles on vahel olnud liiga vähe ruumi, et kõiki punaseid veine ja Ungari paprikaid ära mahutada,“ naerab kogenud autoreisija.

Ent mille alusel valida ööbimiskohti? Aeltermann eelistab ööbida sihtkohas korteris, tee peal ööbida olenevalt marsruudist hotellides või bed & breakfast-tüüpi kodumajutustes. „Poolas on viimaseid palju ja julgen soovitada, kohalikud vanaemad teevad väga häid hommikusööke,“ jagab naine. „Lisaks oskavad kohalikud soovitada toredaid huviväärsusi, selliseid söögikohti, kus ka kohalikud ise käivad, ja vajadusel ka mõnest jamast välja aidata, kui oled kusagil kogemata vale pööret tehes liiva kinni jäänud ja auto väljatõmbamiseks on abi vaja või on keegi öösel ootamatult su numbrimärgid pihta pannud.“ Muide, lugu numbrimärkide varastamisest ei ole lihtsalt üks võimalik halb stsenaarium, vaid see on Aeltermanniga reisil ka päriselt juhtunud.

Sihtkoha valimisest ja raha säästmisest

Igal reisijal on teadupärast oma lemmikud – paigad, mis panevad südame kiiremini põksuma. Näiteks taasavastavad sel suvel paljud eestlased lähiriike, külastades näiteks Skandinaavia riike ja nautides sealset imelist loodust ja väikekülasid. Aeltermann meenutab aga enda kõige meeldejäävamat reisi, mis kulges marsruudil Tallinn–Kreeka–Tallinn. „Olime mitu suve käinud autoreisil Horvaatias ja tekkis tahtmine avastada midagi uut. Mõtlesime, mis riigid seal lähedal on? Kreeka on ju lähedal… ja sealsed saared. Mõeldud, tehtud,“ räägib naine. „Tegelikkuses on Kreeka Horvaatiast sama kaugel kui Horvaatia Eestist. Aga see ei saanud enam takistuseks. Tegime eesmärgiks avastada minnes ja tulles kõiki endise Jugoslaavia maid, mida polnud varem külastanud, lisaks ka Albaaniat. Soovitan kõigil seda piirkonda külastada, Bosnia Hertsegoviina ja Montenegro mägismaa pakub elamusi, Albaania rannad on ühed Vahemere kauneimad.“

Sel samal reisil oli naisel ka põnev kogemus laevasõiduga Kreeka mandriosalt Kreetale ja tagasi ehk Pireaus–Chania liinil. „Ülevedu oli pigem kallis ning tegu oli ka pika sõiduga – ajaliselt umbes Tallinn–Stockholmiga võrdne,“ kirjeldab ta. „Kuna olime kuulnud, et kohalikud ei võta üleveoks väga kalli hinna tõttu kajutit, vaid magavad magamiskotis koridoris, otsustasime sama säästunippi kasutada. Norskavate kreeklaste vahel oli võimatu und saada, seega tagasi sõites enam sama viga ei korranud,“ naerab ta. Seega: laevaga reisimine on praegusel ajal üks parimaid võimalusi reisimiseks, sest pakub piisavalt eraldumisvõimalust ning on turvaline, ent samas tasub endale valida mugav kajut, et end reisiks rahulikult välja magada.

Maarja 5 soovitust huvilisele, kes tahaks võtta ette samasuguseid autoreise:

1. Ära sõida ühel päeval liiga pikka maad ehk varu aega.

2. Kehtiv autokindlustus, endal reisikindlustus. Kunagi ei tea, millal sinu või ratsuga võib midagi juhtuda!

3. Naudi ümbrust.

4. Osta pardakaamera.

5. Varu autosse näkse ja vett.