Kogemus õpetab: enne välisriiki kolimist tuleb kindlasti end koroonanõuetega kurssi viia

Mari Lemet on Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse moedisaini eriala tudeng, kes otsustas Erasmus+ programmiga minna välismaale õppima. Ta elab ning õpib Milanos ja jagab oma kogemusi metropolis. Koroonameetmed Itaalias on oluliselt rangemad, kuid ei midagi ületamatut. Mari pani kirja ka soovitused korteriotsinguteks välismaal ning esimesed olulised punktid, mida teha enne Itaaliasse kolimist.

Kuigi minu Erasmuse kogemus ei alanud kuigi sujuvalt (loe sellest SIIT), siis säilitasin ma positiivsuse ning olin õnnelik, et olin jõudnud Itaaliasse. Ülikool on väga suur ja seal on lõputult võimalusi kunsti tegemiseks. Neid ridu kirja pannes olen ma siin olnud vaid kaks nädalat, aga olen leidnud endale sõpru, kes on mulle abiks ja toeks. Olen tutvunud tarkade ja heatahtlike inimestega, kellega mul polnuks iial olnud Erasmuseta võimalik tutvuda. Ma tunnen, et vaatamata rabedale algusele on kõik võrratu ning ma õpin ja arenen iga päev.

Minuga õpib samal kursusel 40 tulevast moeloojat, sh üks erasmuslane Portugalist, kuid loengud toimuvad ca 20stes gruppides. Kõik loengud toimuvad itaalia keeles ning minu keeleoskus on veel nõrk. Õnneks olen leidnud endale juba mitu sõpra, kes aitavad tähtsamaid asju mulle ümber tõlkida ja meilile saan ka loengu lindistuse ja ingliskeelsed materjalid.

Ülikoolikampus on suur ning loengud asuvad erinevates hoonetes. Sisenedes mõõdetakse kehatemperatuuri ning kampusesse saab vaid juhul, kui palavikku ei ole. Klassi minnes tuleb muidugi desinfitseerida käsi ning kui laboris kasutada mõnd masinat, siis tuleb taas käed puhastada. Maskide kandmine on kohustuslik ning tavalisest kangast mask ei ole sobiv. Üksteisest istume meetriste vahedega. Pärast igat loengut käib koristaja loenguruumi üle ja desinfitseerib selle.

Kirurgilisi maske, mis on siseruumides kohustuslikud, saab osta nii toidupoest kui muidugi apteegist. Kümnene pakk maksab 3,50 eurot. Kehatemperatuuri mõõtmine ei ole võõras ka riidepoodides, kohvikutes ning isegi metroodes, kus on selleks spetsiaalsed kaamerad. Sellegipoolest on kohvikud ja tänavad täis nii kohalikke kui turiste.

Mõneti kummaline on ehk rääkida positiivsest, mida koroona toonud on, aga erinevaid dokumente on võimalik ajada nüüd veebivahendusel.

Mina elan kesklinnas suures korteris kolme korterikaaslasega, kes on samuti tudengid. Kooli sõidan metrooga 30 minutit. Prügi sorteerimine on väga range — kui seda valesti teha, siis maksab trahvi terve maja.

Kuna ma pärast pikki otsinguid leidsin endale nii toreda toa, siis panen kirja mõned soovitused:

● Alustage korteriotsinguga vähemalt paar kuud varem.

● Kui vähegi võimalik, siis ärge jagage korterit korteriomanikega, sest siis ei ela te võrdsetel tingimustel — omanikud jälgivad su käitumist ning piiravad.

● Kontrolli, kus korter asub. Suurtes linnade on tänavaid, kus ei ole soovitatud õhtupimeduses liikuda. Mina kasutasin Google Mapsi, et virtuaalselt jalutada tänaval, kus elama hakkan.

● Kui oled toa leidnud, siis ära kirjuta vaid, et oled toast huvitatud. Lisa enesekirjeldus — kes sa oled, miks sa tuba otsid etc.

● Kui on kirjutatud telefoninumber, siis tasub kindlasti helistada.

● Arvesta, et Itaalias pead maksma kohe 2% kogu lepingusummast.

Muud soovitused Itaaliasse kolimise:

● Õpi ära kas või kõige tavalisemad väljendid itaalia keeles, et sinult ei küsitaks näiteks taksos topeltsummat.

● Kui tuled rohkem kui kuuks ajaks, siis osta ATM kaart ehk ühistranspordi kuukaart.

● Mask peab alati kaasas olema.

Vaata ka galeriid:

Erasmuse blogis jagavad Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse õpirändurid oma lugusid laiast maailmast. Selleks, et ise õpirändama minna, leiad rohkem infot leheküljelt www.archimedes.ee.