Alates Tartu Tervishoiu Kõrgkooli magistriõpingute lõpetamisest juunis 2020 on mu kinnisidee olnud anesteesiaõe praktika sooritamine Prantsusmaal. Erasmus+ programmi kaudu saab välispraktikat pärast kooli lõpetamist sooritada ühe aasta jooksul nii sügis- kui kevadsemestril, kuid ma ei tahtnud kaotada esimese poolaasta võimalust.

Küsimusi enne minemist oli muidugi palju: kas ma saan töölt mitmeks kuuks palgata puhkust? Kas koroonapandeemia taandub? Kas minu praktika ikka toimub? Loetud päevad enne minu väljasõitu ületas Prantsusmaal Covid-19 uute nakatumiste juhtumid 10 000 piiri ühes ööpäevas.

Otselendude tühistamine Prantsusmaale ei olnud probleem ja ma otsustan teekonna ette võtta autoga, nagu tegin seda ka aasta tagasi Belgiasse praktikale minnes. Kuid ka selle otsuse peale ei saanud 100% lootma jääda, sest tundus, et Lätit ei saa karantiininõudeta läbida ning võib-olla pannakse suisa piir kinni!? Jälgisin pingsalt uudiseid, kas pean viimasel hetkel lennupileti Pariisi ostma ja siis rongiga Toulouse'i sõitma. Viimase nädala enne väljasõitu sain stressi tõttu öösiti magada vähem kui seitse tundi. Tavapärasest heast ja magusast unest ei saanud isegi und näha.

Teadmatust oli palju, kuid samas oli mul läbi suve tugev usk, et kõik läheb plaanipäraselt. Ma olen terve. Piirid on lahti ja mind oodatakse Prantsusmaale praktikale. Mul on olemas kõik vajalikud dokumendid, kindlused ning kindlustused (eraelu-, praktika-, kasko-, tervisekindlustus jmt). Viimaks oli mul Toulouse'is olemas ka kodu, mille broneerisin airBnB-s nädal enne Eestist lahkumist. Kas see on seda kõike väärt? Kindel see!

Pakkisin oma kohvri ja seiklus võis alata. Nüüd olen ma juba Toulouse'is. Kuidas teekond siia kulges? Mis mind ees ootas? Sellest juba õige pea!

Jaga
Kommentaarid