Kui elu kõige uljamad peod on peetud ning niisama rannas päevitatud küllaga, on viimane aeg tõeliste elamuste jahile suunduda. 30. eluaastates on need sulle parimad sihtkohad.

Noolega paremale liikudes saad teada, mis on 15 parimat sihtkohta selles ilusas eas.

Tulumi maiade linn. Foto: Shutterstock

Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibi mere randadega, aga sama palju ka põneva ajaloo — maiade, asteekide kultuuriga. Tulumi maiade linn on väga hästi taastatud ja kindlasti ei ole te ainus turist seal, mis koha erilisust siiski vähendada ei suuda.




Perito Moreno liustik on üks Patagoonia populaarsemaid vaatamisväärsusi ja asub Argentiina lõunaosas Los Glaciarese rahvuspargis, mis kuulub 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.


Muljetavaldav Bryce’i kanjon ei olegi tegelikult kanjon, see on kogum looduslikke amfiteatreid — mis teeb kogu koha muidugi ainult veel erilisemaks. Inimesed jõudsid sellesse raskelt ligipääsetavasse maanurka alles 18. sajandil ning miski pole selle looduse harmooniat rikkunud.


Pole küsimustki — see on maailma üks parimad matkaradu, mida mööda — kui teil on piiramatult aega — võib jalutada Mehhikost Kanadasse välja. Seda saab läbida mõistagi ka osade kaupa, jala või rattal või isegi hobusega. Tehke eeltööd ja valige välja lõik, mis teile kõige põnevam võiks olla — 4279 kilomeetri peale võib muidugi ka neid mitme puhkusereisi jagu koguneda.


Peterburi on tuntud oma suurepärase ajaloo, ilusate kanalite ja pikkade suvepäevade poolest. Peterburi saab hoobelda eriliste aaretega just nende ees, keda huvitavad kultuuriväärtused — maailmakuulus Ermitaaž oma enam kui kolme miljoni eksponaadiga, lisaks pikk teiste muuseumide rida, millest mitmed on pühendatud kuulsatele Vene kirjanikele — näiteks Dostojevskile, Nabokovile, Ahmatovale…LOE EDASI



Peruus asuvat iidset indiaanlaste mägilinnakut Machu Picchut ümbritsevad salapära ja küsimused, miks indiaanlased just sellisesse raskesti ligipääsetavasse kohta oma asula rajasid (ja hiljem maha jätsid).



Olles küll ametlikult
riigi osa, on
siiski Euroopast väga erinev.
kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega. Sisemaad katab jääliustik, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetrise pindalaga on
järel suuruselt teine maailmas. Jää paksus ulatub kohati kuni 3 kilomeetrini, Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud isegi
saarte lähedal. Kui see kõik juba niigi piisavalt pööraselt ei kõla, siis minge Ittoqqortoormiiti — ühte raskemini ligipääsetavasse asustatud kohta meie planeedil. Sinna saab vaid kopteriga.





Nüüd, kui oled piisavalt vana, et osata mõistlikult alkoholi tarbida ning piisavalt palju elu näinud, et selle absurdsusest aru saada, on õige aeg sõita Oktoberfestile. See on suur 2-3 nädala pikkune õllefestival
, mis toimub igal aastal septembri lõpus — oktoobri alguses.

See on
kuulsaim ja üle kogu maailma suurim üritus, mida igal aastal külastab üle 6 miljoni inimese.

Bhutan on muinasjutuline, aga selle muinasjutu külastamine maksab. Bhutan on Aasia vähimkülastatud riik, mille põhjuseks on kindlasti see, et seal ringi rändamiseks on kohustuslik giid ning kõik see teeb asja päris kalliks. Ent iga minut on kulutatud raha väärt.

Pisikeste tunnelite kaudu ookeaniga ühenduses olevas järves on tekkinud maailma üks põnevamaid kooslusi — mis samal ajal on ka ohutu, nii et järv on tõeline snorgeldamisparadiis.


Casa del Arboli ehitamise põhjus on vulkaani Mt. Tungurahua jälgimise vajadus. Aga miks siis mitte juba nautida seda maailma servas asuvat paika täiel rinnal? Keegi ei tea, kes kiige sinna puu külge riputas ja ärge oodakegi euroopalikke turvameetmeid — kogemus on uskumatult ehe, närve kõditav ja adrenaliinirohke.

Aga Ecuadori tasuks minna pikemaks, kui korraks kiikuma. InterNationsi poolt 14 000 inimese abiga sooritatud rahvusvahelisest arvamusuuringust “The World through Expat Eye”’ selgus paljude üllatuseks, et parim riik, kuhu mõneks ajaks tööle ja elama sattuda, on Ecuador! Nimekirja koostamisel tulid arvesse sellised faktorid nagu kohanemiskergus, elamiskulud, turvalisus, tervishoid, kliima, elukvaliteet tervikuna ning kohalike elanike sõbralikkus ja külalislahkus.



Salar de Uyuni (ka Salar de Tunupa) on soolak Boliivia edelaosas. See on maailma suurim soolatasandik; selle pindala on 10 582 km². Soolaväli asub Andide harja lähedal 3656 meetri kõrgusel merepinnast.Vihmaperioodil tõuseb Titicaca järve veetase ja temast välja voolava Desaguadero jõe kaudu ka Poopó järve tase. See omakorda ujutab suurveega üle nii Salar De Coipasa kui ka Salar de Uyuni. Maagline vaatepilt, mida peab kogema!



Tallinnast pisut suurem Albuquerque on maailmakuulus on kuumaõhupallide festivali tõttu. Ent isegi kui te ei lähe sinna festivali ajaks, on õhupallisõit üks maagilisemaid kogemusi, mida linnal pakkuda on — tehke seda!



Kokkuleppeliselt nimetatakse kõrbeks piirkondi, kus sademete hulk jääb alla 250 mm aastas.
(araabi k tühi, veeta ala) — maailma suurimas kõrbes (8 600 000km2), jääb see näit aga kohati isegi alla 25 mm ning just siin on registreeritud maailma kõrgeim õhutemperatuur varjus — 58 kraadi. Ometi oli Saharas u 11 000 aastat tagasi hiiglaslikud mageveejärved (paleojärved) ja ülimalt liigirikas loodus. Sellest annavad tunnistust mitme tuhande aasta vanused kaljujoonised, milles kujutatakse hulganisti eksootilisi linde ja loomi. Sahara kliima hakkas kõrbeliseks muutuma „alles“ 9000 aastat tagasi, kui sademete hulk katastroofiliselt vähenema ja õhutemperatuur oluliselt tõusma hakkas ning „vaid“ 300 aastaga sai endisest viljakast maast hiigelkõrb.

Tänaseks on Sahara kliima stabiliseerunud, kuid maastik pakub seevastu meeliülendavat vaheldusrikkust. Saharas saab näha mitmeid kõrbe liike (liivakõrb, kivikõrb, kaljukõrb) ja imetleda kõrbeliivade värvitoonide rikkust, mis varieerub õrnbeežist, sügavkollase, erkpunase ja pruunini. Olgu öeldud, et mida heledam on liiv, seda noorem see tekke poolest on — punased ja pruunid liivad on kõige vanemad, tekkinud liivas sisalduva rauamaagi oksüdeerumisel. Luited, millel on samuti palju eri vorme, võivad tuule jõul aastas edasi liikuda kuni mitukümmend meetrit.



Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril. Antud laamad eralduvad üksteisest aastas ca 2cm! Islandile kõige lähemal, 290km kaugusel, asub Gröönimaa ning Norra asub lausa 970km kaugusel. Island on maailmas suuruselt 18nes saar ning Euroopas on Inglismaa järel suuruselt teine saar. Islandil kokku elab vaid veidi üle 320 000 elaniku (ehk siis asustustihedus on 3,2 inimest, Eesti 29 inimese kohta, ruutkilomeetril.)
Island on üks maailma autostunumaid riike, bensiin on kallim kui diisel ja suurem osa autodest on parajad elukad ning neljaveolised. Seda juba seetõttu, et sisemaa ja suur osa teedest on läbitavad (ja lubatud läbida) vaid just selliste masinatega. Islandi põhimaantee ehk tee nr.1, mis teeb saarele ringi peale ning on 1337km pikk, sai valmis 1974.a.

Kirikuid tundus küll Islandil olevat kõikjal: nii kõrgel küngastel kui ka inimasutusest puutumatutel väljadel. Matusetalitused on Islandil avatud kõigile, seega on peielauas kohal kõik, kes surnut tundsid või ka ei tundnud, raskel ajal tahavad kõik süüa ja ka tantsu lüüa…LOE EDASI