TOP 10 | Kõige kallimad linnad Euroopas: kas saad nende külastamist endale lubada?
Euroopa linnad on väga erinevast hinnaklassist, turistide jaoks leidub nii võrdlemisi soodsaid kui ka üüratult kalleid sihtkohti. Hiljuti avaldasime artikli Euroopa kõige soodsamatest linnadest, täna aga saad teada, millised on kõige kallimad.
Noolega paremale liikudes saad teada, millised linnad on Euroopa kõige kallimad — nendesse reisides tuleb rahakott puuga selga võtta!
Fotod: Pixabay
Tegemist on Šveitsi linnaga, kus asub ÜRO Euroopa ja Punase risti peakorter. Genfist avanevad imekaunid vaated Mont Blanc’ile ja seal korraldatakse pidevalt diplomaatilisi konverentse, kuhu tulevad kokku maailma kõige prominentsemad ja mõjukamad inimesed.
Uuringu kohaselt on Genf kõige kallim Euroopa linn. Kui keskmiste hindadega linna hinnaindeks on sada, siis Genfi hinnaindeks on 249. Näiteks maksab Genfis ostukorv 127,5% rohkem kui Ameerika Ühendriikides asuvas Houstonis. Kui võrrelda Genfi ja Kuala Lumpurit, siis Genfis on majapidamiskulud 122,2% kõrgemad.
Vaadeldes transporti, tuleb Genfis liiklemise eest 11,4% rohkem välja käia kui Dubais. Väidetavalt on vaid kümnel protsendil Genfis elavatest inimestest on rahalised raskused. Seetõttu on tegemist linnaga, kus elavad valdavalt hea sissetulekuga inimesed.
Islandi pealinna külastab igal aastal ohtralt turiste. Sinna on kogunenud investorid ja ettevõtjad, kes soovivad oma raha investeerida. Seetõttu on ka elamiskulud Reykjavikis keskmisest kõrgemad.
Näiteks tuleb toidu, transpordi, eluaseme, meelelahutuse ja hügieeniga seotud teenuste eest käia välja 120% rohkem kui Prahas. Keskmiselt on Reykjavikis elamine 138% kallim kui keskmiste hindadega linnas.
Norra pealinn Oslo on suurepärane linn ettevõtlusega tegelemiseks. Tänu linna pakutavatele võimalustele meelitab Oslo ligi spetsialiste, kes otsivad paremat töökohta. Või hoopis investoreid, kes soovivad millessegi paigutada oma raha.
Oslo on Euroopa tähtsaim merenduslinn, kus asuvad suurimad laevandusfirmad, nendele kindlustust pakkuvad ettevõtted ja laevade vahendajad.
Üldine elukvaliteet on Oslos hea. Oslo hinnaindeks on 224.
Lisaks kuninglikule perekonnale elab Londonis palju pankureid, kunstnikke, moedisainereid ja muudel aladel andekaid inimesi. Londonis leidub tegevust igaühele. Näiteks 2016. aasta keskpaigas elas Londonis ligi 8,8 miljonit inimest, mis tegi sellest tollal Euroopa Liidu rahvarohkeima linna.
Londonis asub rohkelt muuseume ja vaatamisväärsusi. Näiteks saab turist külastada Briti muuseumit, loodusmuuseumit, suuri raamatukogusid, Rahvusgaleriid, Tate’i muuseumit ja erinevaid teatreid, mis paiknevad Londoni läänepoolses osas.
London on küllaltki kallis linn. Näiteks maksab Londonis toidukorv 31,69% rohkem kui Prahas. Elamiskulud on aga 53,78% kõrgemad. Kuid Londonis on palju maksuvõimelisi inimesi, kes saavad sealset elustiili endale lubada. Londoni hinnaindeks on 233.
Tegemist on linnaga Šveitsis, mille hinnaindeks on 218. Lausanne asub Genfi järve kaldal. Lausanne’is räägitakse valdavalt prantsuse keelt ja seal asub palju spordiasutusi nagu näiteks olümpiakomitee.
Lõbus on aga seni, kuni juttu tuleb hindadest. Lausanne paigutub oma hinnaindeksi tõttu kallite linnade edetabelis küllaltki kõrgele. Näiteks kui võrdleme Lausanne’i Müncheniga, on seal 15,43% kõrgemad eluasemekulud. Kui võtame luubi alla aga toidule kuluva summa, on see 44,19% kõrgem.
Šveitsi pealinn Bern üks neljast kõige rahvarohkemast linnast kogu riigis. Linna ametlikuks keeleks on saksa keel. Mis puutub elukvaliteeti, siis Bern on maailma kümne kõige kõrgema elukvaliteediga linna hulgas.
Samas ei tooda miskit hõbekandikul ette. Kui võrrelda Berni ja Praha hindu, siis Bernis tuleb toidu, transpordi, eluaseme ja meelelahutuse eest välja käia 141,28% rohkem kui Prahas.
Dublinis on rohkelt ettevõtteid ja kõrged maksud. Kõikidest maailma linnadest on Dublin elukalliduselt 43. kohal. Näiteks on elamisega seotud kulud Dublinis 69,3% kõrgemad kui Prahas. Võrreldes New Yorgiga, kulub Dublinis riietele ja transpordile 37% rohkem. Brexiti tõttu võivad Dublinis aga elamiskulud hakata odavnema.
Prantsusmaa imekaunis pealinn on alati olnud paljude inimeste lemmiksihtkoht. Selles linnas kohe on midagi, mis tõmbab sinna tagasi. Näiteks 2016. aastal külastas Louvre’it 7,4 miljonit inimest. Teisisõnu on tegemist maailma enim külastatuima muuseumiga. Lisaks sellele märgiti 2015. aastal Pariis turistide lemmikpaigaks kogu maailmas: seda külastas ligikaudu 22,2 miljonit inimest.
Samas pole aga elu Pariisis odav. Pariisi hinnaindeks on 195, mistõttu kulub seal 94% rohkem kui Prahas. Näiteks tuleb tavalises Pariisi tagasihoidlikus restoranis prae eest välja käia 14 eurot — ja tegemist pole mingi peene kohaga, vaid pigem soodsa kohaga.
Taani pealinn Kopenhaagen on tihedalt asustatud. Enne linnaks saamist oli Kopenhaagen viikingite kaluriküla - umbes 10. sajandil. Kopenhaagenist on üle käinud nii katkud kui ka tulekahud. Vaatamata sellele on linn püsima jäänud. Näiteks 18. sajandil tehti Kopenhaagenis palju muudatusi ja asutati näiteks kuninglik kunstiakadeemia ja kuninglik teater. Kahjuks sai 19. sajandil linn palju kannatada pommitamise tõttu.
Peale Teist maailmasõda arendati Kopenhaagenis ärisid, ehitati mitmeid eluhooneid, laiendati ka raudteesüsteemi. Praegu on Kopenhaagen üks kiiremini arenevaid linnu Euroopas. Seetõttu on ka sealne elu muutunud küllaltki kalliks. Võrreldes Prahaga on Kopenhaagenis elamine 93% kallim. Kõige krõbedamat hinda küsitakse transpordi ja hügieenitarvete eest.
Allikas: moneyinc.com
