Kas tead, millised troopilised nakkushaigused võivad reisides sind ohustada?
Kätte on jõudnud aastaaeg, mil inimesed hakkavad planeerima oma talviseid puhkusereise eksootilistesse Aasia, Põhja-Aafrika, Araabia ja Lõuna-Ameerikariikidesse.Eneselegi teadmata võivad mõnikord meiega koju kaasa reisida mitmed ohtlikud ja senitundmatud nakkushaigused.
Reisi planeerides ei mõtle inimesed tihti sellele, millised nakkushaigused neid külastatavas riigis ohustada võivad ja kuidas nad reisil viibides oma tervist kaitsma peaksid. Nakkushaiguste ennetamisele mõeldes on oluline lähtuda sellest, millal reisile minnakse, millise reisiga on tegemist ja kui kaua seal ollakse. Näiteks vihmaperioodil reisides on suurem oht nakatuda sääskede poolt kantavatesse viirushaigustesse. Samuti kallis pakettreis, mis hõlmab ööbimist luksushotellides ja bussireise, erineb riskidelt samas piirkonnas tehtavast seljakotireisist ja odavates majutuskohtades või vihmametsas ööbimisest.
Paljudesse riikidesse reisides soovitatakse lasta end vaktsineerida A-hepatiidi (rahvakeeli kollatõbi) ja kõhutüüfuse, samuti ka teetanuse ja difteeria vastu. Tegemist on bakteriaalsete nakkushaigustega, mis enamasti levivad vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Terviseameti andmetel registreeriti 2015. aastal Eestis 154 sissetoodud haigusjuhtu, millest üle poole moodustasid soolenakkused, mis levivad saastunud toidu, vee, käte või pindade kaudu. Seega tuleks eksootilistes maades reisidest pesta tihti käsi, vältida kraanivee joomist (ka jääkuubikud on kraaniveest tehtud!) ning toore, pesemata toidu söömist.
Kuid peale vaktsiiniga ennetavate nakkushaiguste esineb troopilisi nakkushaigusi, mille vastu ei ole võimalik end vaktsineerida, sest puudub vaktsiin. Troopilistes ja subtroopilistes piirkondades kannavad tõsiseid haigusi edasi maailma kõige ohtlikumad elusolendid – sääsed.
Sääskede poolt levitatavatest nakkushaigustest on kõige enam levinud malaaria. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel ohustab malaaria ligi poolt maailma elanikkonnast ja see põhjustab 1,5–2,5 miljonit surmajuhtu igal aastal. Seega paljudesse Kagu-Aasia ja Aafrika riikidesse reisimisel tuleb tõsiselt suhtuda malaaria profülaktikasse, milleks kasutatakse ennetavaid ravimeid. Enamasti alustatakse ravimi võtmist juba enne reisi, jätkatakse reisi ajal kindlate intervallidega ning manustatakse preparaadist sõltuvalt ka 1–4 nädalat pärast reisi. 2015. aastal diagnoositi Eestis neli sissetoodud malaaria haigusjuhtu ja nakatumine toimus Lääne-Aafrikas (Ugandas, Tansaanias, Nigeerias ja Sierra Leones). Malaariasse haigestunud ei kasutanud malaariaravimeid või olid enneaegselt katkestanud nende võtmise.
Kuid peale malaaria levitavad sääsed ka meile vähem tuntud haigusi, milleks on Dengue ja Chikungunya viirus. Dengue viirusele on iseloomulik kõrge palavik kuni 41 °C, mis kestab 5–7 päeva. Palavikuga kaasneb peavalu, lööve kehal, kõhuvalud, liigese- ja lihasevalu ning jõuetus ja väsimus. Seda viirust levitavad Aedes-tüüpi emased sääsed, kes munevad oma munad seisvasse vette. Kuna Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere maades on inimestel kombeks majapidamisvett betoonmahutitesse koguda ja seda seal säilitada, soovitavad tervishoiuspetsialistid inimestel mahutid kinni katta, et neist ei saaks sääskede sigimispaigad. Eestis diagnoositi eelmisel aasta aga 12 sissetoodud Dengue viiruspalaviku haigusjuhtu.
Chikungunya viirust iseloomustab nagu Dengue viirustki kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesevalud, lööve, iiveldus, oksendamine, nõrkus, kuid vahel ka kõhulahtisus ja silmade tundlikkus valgusele. Seda viirust kandvaid sääski on aga leitud ka 12 Euroopa riigis, kuid mitte Eestis. Kohalikud elanikud teevad Chikungunya ja Denge viiruste vastu võitlemiseks sääsetõrjet, mis on eriti vajalik seisvate veekogude ja kraavide ääres.
Kui malaariasääsed hammustavad vaid päikeseloojangust päikesetõusuni, siis Dengue ja Chikungunya viirust levitavad moskiitod, kes tavaliselt hammustavad inimesi päevasel ajal. Ainukene võimalus nakatumisest hoidumiseks on vältida sääsehammustusi. Selleks tuleks ohupiirkonnas vältida väljas viibimist sääseründe ajal, kanda pikki riideid ja kasutada pidevalt sääsetõrjevahendit. Öösiti tuleks sulgeda aknad ja uksed või katta need sääsevõrkudega ning magada terve sääsevõrgu all ja kasuta toas sääsetõrjevahendeid.
Kuna sagenevate reisidega eksootilistesse sihtpaikadesse on kasvanud ka nakkusjuhtumite arv, siis on oluline, et reisijad oleksid teadlikud nakkushaigustesse nakatumise ohust külastatavas riigis ja ennetamisvõiamlustest. Seega soovitan inimestel minna reisieelsele nõustamisele, kus antakse ülevaade ühes või teises piirkonnas valitsevatest ohtudest. Veel lihtsam on külastada Terviseameti kodulehte, mis jälgib pidevalt Maailma Terviseorganisatsiooni seireandmeid nakkushaiguste riskipiirkondade ja nende muutumise kohta. Kui aga reisilt tagasi tulles tekib sul kuu aja vältel palavik või lööve, tuleks koheselt pöörduda arsti poole ja öelda, kus piirkonnas viimati viibisid, ehk oled sealt mingi nakkushaiguse kaasa toonud.
Oluline on teha võimalikult palju ennetustööd ja tõsta inimeste teadlikkust, et vähendada troopilistesse nakkushaigustesse haigestumiste juhtumeid.
