Viis kõige armsamat Eesti kirikut, kuhu pühade ajal minna
Kui pühakotta kisub pigem traditsioon ja pühademeeleolu, mitte usk, ning oma kodukirikut polegi, siis miks mitte sõita jõulumissale kirikusse, mis on ka vaatamisväärsus?
Oleviste kirik - Tallinna uinuv kaunitar
Tallinna ikooniline gooti kirik oli omal ajal kõrgeim ehitis maailmas ja selle tippu ronimine on kindlasti pingutust väärt.
Kunagi ammusel ajal, täpsemalt 1549. aastast 1625. aastani, oli see gooti kirik kõrgeim ehitis maailmas. Aga selle hiigelpikk, 159 meetri kõrgune torn, mis oli mõeldud maamärgiks lähenevatele laevadele, osutus ka äärmiselt tõhusaks piksevardaks. Kirikut on läbi ajaloo tabanud mitu korda välgunool ja kolmel korral on ehitis seetõttu täielikult maha põlenud.
Tänapäeval on kiriku torn madalam, 124-meetrine, aga enamik Tallinna hooneid tunduvad selle kõrval ikkagi väikesed ja kirik on endiselt üks linna olulisemaid sümboleid. Aprillist oktoobrini saavad huvilised ronida torni kiviosa tippu, et nautida sealt suurepäraseid ja peadpööritavaid vaateid vanalinnale, Toompeale ning sadamaalale.
Kiriku enda ajalugu ulatub vähemalt 1267. aastasse, mil see olevat teenindanud piirkonda elama asunud skandinaavia kaupmehi. Mitme legendi kohaselt sai kirik oma nime kas hiiglase või selle ehitanud salapärase võõra järgi, aga tegelikult pühendati see Norra kuningale Olaf II-le.
Oma praeguse kuju ja suuruse sai kirik 16. sajandil. Kiriku sees näeb kõrgeid võlvlööve ja historitsistlikus stiilis sisekujundust, mis pärineb 1830. aastast, kui hoone pärast tulekahju uuesti üles ehitati.
Allikas: visitttallinn.ee
Kirbla kirik on Eesti üks väiksemaid kivikirikuid, pikkus 30 m, laius 11 m. Legendi järgi ei suudetud kiriku asukohas kokku leppida, lõpuks taevas ise andnud märku ja ootamatu välgunool sähvatanud Kirbla mäel. Pikne oli purustanud sauna suuruse ohvrikivi, sinna kirik rajatigi.
Huvitav teada: Omapärane on akende ebaühtlane suurus ja asetsemine. Üks aken on põhjaseinas, lääneseina aken on ümar ning lõunaseina keskmine aken on võrreldes teistega kitsam ja kõrgem. Kirikaias on 1945. a. Rootsis surnud Eesti Vabariigi (1918-1940) viimase peaministri Jüri Uluotsa haud.
Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekt pälvis äsja Eesti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia. Projekti autorid on Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi.
„Žürii poolehoid määrata Tartu Pauluse kirikule kõrge tunnustus oli üksmeelne. Autorite töö õnnestumise lätted peituvad Eliel Saarineni (kiriku arhitekt – toim) loomingu sügavas tundmises, suures respektis ajaloolise algmaterjali vastu ja oskuses mõelda samal ajal tänapäevaselt,” märkis kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees Eero Jürgenson.
Sellises kirikus ei pane keegi pahaks, kui jutluse ajal ennast interjööri imetlema unustate ja mõne laulu kaasa jorisemata jätate. Teenistuste ajad: tartupauluse.ee
Ruhnu kirik pole lihtsalt Eesti vanim puukirik, vaid teadaolevalt Eesti vanim säilinud puithoone. Selle ehitus algas 1643. aasta 22. novembril. Arhitektuuri poolest on see Euroopas unikaalne.
1944. aastal Rootsi põgenenud ruhnlased võtsid kiriku klaasimaalid – need asuvad nüüd Stockholmi muuseumis Historiska Museet – koos muu väärtusliku kirikuvaraga kaasa, kuid see ei ole iidvana puukiriku võlu vähendanud.
Ruhnu kiriku jõulujumalateenistus toimub 25. detsembril. Infot Ruhnu lennugraafiku ja majutusvõimaluste kohta leiab leheküljelt ruhnu.ee.
Nõva kirik on suuruse poolest Eesti kirikute pesamuna – 13,6 x 7,1 m –, kuid see-eest Mandri-Eesti vanim puukirik. Legend räägib, et 1200. aasta paiku ekslesid merel paksus udus Norra meremehed, kes lubasid, et kui nad eluga maale pääsevad, püstitavad nad tänutäheks jumalale pühakoja. Siis kuulnud nad kukelaulu ja selle järgi kaldale sõites jõudsid nad Nõva randa. Kuke auks, kelle kiremine nad õigesse suunda juhatas, on kiriku tornis tavapärase risti asemel kullatud kuke kuju. Praegune kirik pärineb küll hilisemast ajast, aga kukk on ikka tornis. Kiriku jõulujumalateenistus toimub 24. detsembril kell 16. nova.eelk.ee
