Budapesti kohal kõrguva kunagise impeeriumi valitsejate lossi all peitub koht, mis kirjutati möödunud sajandil Ungari ajalukku tuhandete inimeste verega. Nüüd võib igaüks oma silmaga kaema minna, kuidas seda tehti. Mõõduka hinna eest muidugi.

Möödunud sajandi kõige verisem periood Ungaris ja ka mujal oli loomulikult II maailmasõda, mistõttu ei eksi need, kes seostavad seda kohta just selle sündmusega. Erinevalt paljudest teistest maailmasõjale pühendatud mälestusmärkidest pole selle koha keskmes inimeste eluküünalde kustutamine, vaid hoopis nende põlemas hoidmine.

Sajandeid Ungari valitsejate koduks olnud Buda lossi aluses kaljus asub haigla, mida pikka aega peeti madjarite üheks moodsamaks. Tänapäeval asub seal aga meie hõimuvendade üks huvitavamaid muuseume.

Budapesti kohal kõrguva Buda lossi all asub Ungari pealinna üks põnevamaid vaatamisväärsusi Hospital in the Rock. Autor: commons.wikimedia.org

Tsiviilkaitsevarjendist toimivaks haiglaks

Möödunud sajandi kolmekümnendatel, kui õhusõda vaikselt oma tõelist massihävituslikku potentsiaali hakkas ilmutama, asusid paljude Euroopa riikide juhid mõtlema ka tsiviilkaitsele. Ungari polnud selles suhtes mingi erand.

Samaaegselt lugematute varjendite rajamisega alustati Budapestis ka ulatusliku õhuhäirevõrgustiku loomist, mille eesmärgiks oli metropoli elanike hoiatamine taevast lähtuvate ohtude eest. See pani aluse Buda lossi all olevate looduslike koobaste kasutuselevõtmisele, sest sinna peideti uue süsteemi keskne telefonijaam.

Sõja puhkedes 1939. aastal otsustati sellele lisada pommivarjend lossis pesitsevate kõrgete valitsusametnike tarbeks. Mitme kilomeetri jagu koopaid toestati korralikult ning valmistati ette Ungari juhtkonnale. Võimalike õhurünnakute käigus kannatada saanud eliidi jaoks paigutati sinna ka üks esmaabipunkt.

Viimasest kasvaski kiiresti välja täismahus haigla, kus hoolitseti kõigi vigastatute eest, staatusest sõltumata, ka kõige kibedamatel sõjapäevadel ja veel hiljemgi.

Kaljuhaiglat laiendati aastate jooksul korduvalt, kuni see muutus ligi 3000 ruutmeetri suuruseks kompleksiks. Autor: sziklakorhaz.eu

Moodsam haigla

Pärast sakslaste kolossaalset kaotust Stalingradi lahingus, milles hävitati täielikult ka Ungari 2. armee, hakkas madjaritele kohale jõudma, et ilmselt peavad nad varsti liidu eest Saksamaaga kallist hinda maksma hakkama.

Maa-aluse haigla eest vastutanud Budapesti linnapea Karoly Szendy andis välja käsu ehitustöid kiirendada, sest oli selge, et õhurünnakute ajal ei jõuta mitte mingi valemiga tavapäraseid hospidale varjenditesse ümber kolida. Haigetele oli vaja kohta, mis peaks vastu ka kõige vihasemale pommitamisele.

Hospidal avati 23. veebruaril 1944. aastal ning võeti kohe kasutusse. Kompleksi moodustasid kolm palatit koos mitme operatsioonisaaliga, läbivaatus- ja ootetoad, köök, laod ning loomulikult ka abi- ja eluruumid. Kokku üsna mitmel tuhandel ruutmeetril.

Haigla sisseseade oli oma aja kohta igati tipptasemel. Lisaks tavapärasele meditsiinivarustusele, mida tagas kaljualusele laatsaretile Budapesti Püha Johannese haigla, oli seal veel modernne röntgeniaparaat, kaks Ganz-Jendrassi diiselmootorit ühendatuna Boschi generaatoritega, uus ventilatsioonisüsteem koos õhust mürkgaase eraldavate filtritega ning eraldi veevärk.

Budapesti piiramise käigus II maailmasõjas muutsid Nõukogude väed Buda lossi varemeteks. Haigla suutis sellest hoolimata tööd jätkata. Autor: commons.wikimedia.org

Algselt oli haigla kavandatud kuuekümnele patsiendile, kuid üsna pea suurendati naride abil voodikohtade arvu saja kahekümnele. Ka sellest jäi paraku väheks, nagu üsna pea Budapesti piiramise ajal välja tuli.

1944. aasta detsembris haarasid Nõukogude Liidu ja selle liitlaste väed Ungari pealinna oma haardesse. Hitleri käsu tõttu muuta Budapest kindluseks jäi kotti umbes sada kaheksakümmend tuhat teljeriikide sõdurit, kes pidid punavägede pealetungi kõikide enda käsutuses olevate vahenditega seisma panema.

Pea kolm kuud kestnud lahingute tulemusena muutus haigla kalju all paljudele ainsaks pääsemislootuseks ning tung sinna oma vigastusi ravima saada oli suur. Sõjategevuse kõige kuumematel hetkedel oli hospidalis ravil kuni kolmsada patsienti, mis tegi olemise seal kõigile väga ebamugavaks.

Endine haigla on tänapäeval populaarne muuseum. Autor: budapestagent.com

Vigastatuid paigutati, kuhu vähegi võimalik: palatite põrandatele, koridoridesse, vastuvõtutubadesse, kuid sellest hoolimata ei suudetud kõiki abivajajaid vastu võtta ning nad pidid väljaspool kaitsvaid haiglaseinu ise hakkama saama.

Piiramise lõpp haiglale väga palju leevendust ei pakkunud, sest kõik teised linnas asunud meditsiiniasutused olid põhjalikult puruks pommitatud. Peale selle laastasid hospidali ka punased marodöörid, võttes endaga kaasa nii isiklikke asju kui meditsiinivarustust.

Kõige hullemast säästis patsiente ja personali peaarsti doktor Istvan Kovacsi ning Rahvusvahelise Punase Risti liikumise aktivisti Friedrich Borni nutikus, kes kuulutasid kaljualuse hospidali Rahvusvahelise Punase Risti haiglaks.

Eelnevast hoolimata suleti haigla 1945. aasta juunis, sest uuel võimul olid selle jaoks juba oma plaanid valmis.

Loe artiklit edasi SIIT!


Ungari revolutsiooni ajal oli haigla avatud kõigile vaenutegevuses kannatada saanud inimestele. Autor: Nagy Gyula/Fortepan