„Arvestades muutunud geopoliitilist olukorda, oleme veendunud, et püsiühenduse projektiga edasi liikumine on täna veelgi olulisem kui enne,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Peame otsa vaatama nii piirkonna arengu hoogustamisele kui ka hindama ühenduse olulisust võimalike kriisiolukordade puhul elanikkonna ja riigi julgeoleku strateegiast lähtudes,“ lisas Aab.

Ministri kinnitusel on tänaseks leitud riigieelarvest vajalikud vahendid, et alustada vajalike uuringutega. Tulenevalt nende sesoonsusest võtavad uuringud aega kuni kaks aastat ning vastavalt valminud kavale on eesmärgiks saada vastused riigi eriplaneeringu I etapi lõpuks.

„Kõiki aspekte silmas pidav parim trassivariant ning see, kas ühendus saab olema silla või tunneli kaudu, selgub aastaks 2026,“ selgitas rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav. „Sealt edasi jätkatakse tööd juba planeeringu detailse lahendusega,“ märkis ta.

Tulenevalt uuringutest ning mõjust keskkonnale võib selguda ka, et parvlaevaühendus on siiski riigi jaoks pikas perspektiivis parim lahendus. Samuti pole välistatud püsiühenduse ja parvlaevaühenduse paralleeltöö.

Ülevaate vajalikest uuringutest panid kokku teadlased ja valdkonnaeksperdid kohalikud elanike kaasabil. Uuringute loetelu ja info edasise planeeringuprotsessi kohta leiad SIIT.

Projekti meeskonda on seni kaasatud 22 eksperti, kes muuhulgas teostavad liiklusuuringut ja tasuvusanalüüsi ning koostavad parvlaevaühenduse ja püsiühenduse tasuvuse võrdluse. Lisaks uuritakse veealust müra ja projekti mõju merepõhja elustikule, lindudele, hüljestele, maismaaimetajatele jt liikidele ning toimub looduse ja erinevate liikide taluvuse hindamine. Teadlaste hinnangul annavad püsiühenduse raames korraldatavad looduskeskkonna uuringud ka teaduse seisukohalt väärtuslikku infot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid