Rhodose saarel on vähemalt 300 päikeselist päeva aastas. Tõsi, talvel kaasneb sellega ehk ainult 15 soojakraadi, aga eestlase jaoks on ju seegi rannailm, nii et põhjust randa minekuks leiab sel Kreeka saarel ka hooajavälisel ajal.

Saare läänerannikul Egeuse meres on alati mõnusalt suured lained, mis teeb need rannad ka lohesurfarite ja teiste veesportlaste lemmikuks. Idarannikul Vahemeres on rahulikum ja sealsed rannad sobivad laisemaks puhkuseks. Eriti põnev paik on Prasonisi neem, kus tumesinine tormine Egeuse meri ja tüüne türkiissinine Vahemeri kohtuvad.

Alla 17 kraadi Rhodosel merevesi naljalt ei lange, nii et karastunud eestlase jaoks on Rhodose rannad igati supluskõlbulikud aastaringi, veespordikõlbulikkusest rääkimata. Ainult snorgeldamise ja sukeldumise võiks jätta suviseks ajaks, sest siis liigub laguunides kõvasti rohkem kalarahvast kui talvel.

Võib tekkida küsimus, miks Rhodosel ikkagi nii palju päikest on. Loomulikult ei tasu otsida põhjust soodsast geograafilisest asukohast, vaid ikka jumalate juurest, nagu see Kreekas käib. Nimelt olevat juhtunud muistsel ajal selline lugu, et kui jumalad maailma omavahel ära jagasid, jäi päikesejumal Helios tühjade kätega, kuna mingil põhjusel ta puudus koosolekult. Sellega ei saa üks jumal muidugi leppida, nii et Helios võttis kätte ja tõstis Vahemere põhjast pinnale väikese saare, millele pani nime oma naise Rhodese järgi. Nii on juba antiikajast Rhodose saare elanikke peetud päikesejumala lasteks.

Vaata fotosid Rhodose ja teda ümbritsevate väikesaarte päikeselistest randadest, mis Reisijuhil õnnestus reisi jooksul ära näha ja paljud neist ka omal nahal järele proovida:

Veel palju randu näed siit videost — just sellised vaated avanevad mööda Rhodost ringi sõites.

Reisijuhi viis Rhodosele Novatours.

Jaga
Kommentaarid