FOTOD JA VIDEO | Saladuseloori kergitades ehk avastusterohke teekond Leedu mõisates

Ajalugu pajatab, et varem loodi elu ja kultuuri seal, kus asus mõis. Pikaks ajaks unustusehõlma vajunud mõisad muutuvad tänasel päeval jälle kultuuri sepikojaks — kunsti, muusika, esteetika ja tarkuse vaim naaseb sinna taas.

Paljude mõisate ajaloojälgedest võib leida kultuurielu, mille loomisel on kasutusel olnud eri maade kõige uuenduslikumad tehnoloogiad ja praktikad. Kõike seda näeb ka praegusel ajal, külastades lummavaid Leedu mõisu. Kõigest mõne tunni tee kaugusel Tallinnast on võimalik tutvuda selle losside ja mõisate maaga, mis pakub arhitektuuri, kultuuri ja kunsti vallas palju avastusrõõmu.

Sellest, kuidas võtta siinsamas lähedal ette avastuste- ja muljeterohke reis, jutustab Leedu losside ja mõisate assotsiatsiooni president Gintaras Karosas.

„Kui otsustate Leedu võlu avastada suurlinnadest eemal, satute vältimatult Leedu ärkavate vanade mõisate ja losside orbiidile,“ ütleb Gintaras Karosas.

Linnakärast kaugel võluvas looduse rüpes asuvad Leedu mõisad kütkestavad oma arhitektuuriga, milles võib leida eri ajastute vormitud stiilis šedöövreid kogu Euroopast. Tihtipeale tunnevad Euroopa riikide turistid Leedus ära ka enda ajaloo käekirja, mis on talletunud interjööris, eksterjööris või mõisate lugudes.

Mõisate kuldajastul võeti siin üle Euroopa arhitektuuri ja kunsti, mitmesuguste käsitööde, teaduse, uusimate tehnoloogiate, tööstussüsteemide ja tehnikasaavutuste, aianduse ja pargiplaneerimise suundi. Mõisakultuuri keskkonnast kasvasid välja ning ammutasid inspiratsiooni ja teemasid väärikaimad arhitektid, kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud.

Leedu Versailles — Plungė mõisa aed (leed. Plungės dvaras)

See mõis kuulus ambitsioonikate kavatsustega Oginskite suguvõsale. Bogdanas Oginskis moodustas tollaste Euroopa suurmõisate kombel 60 inimesest koosneva mõisaorkestri. Tema rahastatud ja ülal peetud orkester oli tuntud Leedust kaugemalgi. Orkester esitas oma ülesastumistel J. Haydni, W. A. Mozarti, J. S. Bachi jt teoseid.

Paljud tänase päevani säilinud Plungė mõisa rajatised on püstitatud 1873. a krahv Mykolas Oginskise algatusel. Saksa päritolu arhitekti Karl Lorentzi projekti järgi ehitati neorenessanslik kahekorruseline palee ja rajati park. 1879. a kerkis neogooti stiilis tallihoone. Mõisa territooriumi kaunistavad neorenessanslikud väravad.

Plungė mõisa aed lummab isegi nüüdisajal oma mõisaansambli ja seda ümbritseva salapärase pargiga. Mykolas Oginskis rajas mõisaresidentsi koos saksa arhitekti Karl Lorentziga. Selle kompleksi ehitamisel ammutas ta inspiratsiooni mõisakultuuri etalonist — Prantsuse kuninga Louis XIV šedöövrist, Versailles’ lossist. Niisiis vürst Mykolas Oginskise palees ringi kõndides võite end tunda, justkui oleksite mõneks ajaks Prantsusmaale rännanud. Sel põhjusel nimetatakse mõisa ka Leedu või Žemaitija Versailles’ks.

Praegu asub Mykolas Oginskise palees Žemaitija kunstimuuseum, kus saab näha restaureeritud mõisainterjööri ja näituseid kunstnike loomingust.

Hugo Scheu mõis (leed. Hugo Šojaus dvaras)

Rannikulinnas Šilutės asub rahuliku looduse rüpes Hugo Scheu mõis. See ainus säilinud Ida-Preisimaa mõisakompleks on elegantne hilisklassitsismi arhitektuurinäidis. Mõisa ümbritseb inglise stiilis park. Mõisas leiab eest ainulaadse XVIII saj maalikollektsiooni, mis kaunistas siinseid ruume selle õitsenguajal.

Liubavase mõis (leed. Liubavo dvaras) ja vabaõhumuuseum

Sarnaselt Žemaitija Versailles’ga oli ka Liubavase mõisal kunagi oma täielikult ülalpeetav orkester, mille liikmed elasid suures uhkes barokkväravaga kompleksis. XX saj alguses rajati siia tall ja ehitati moodne vesiveski.

XVIII saj inventariloendi järgi on näha, et mõisa koosseisu kuulus siis juba umbes 20 hoonet — püstitati teist veskit, siin tegutses pruulikoda, mida nimetati vanal ajal bravoras, samuti olid olemas varakamber ja pagarikoda. Tänapäeval on Leedu pealinna Vilniuse lähedal asuv Liubavase mõis külastajatele avatud. 2013. a vändati mõisas Saksa filmi „Hundilapsed“ („Wolfskinder“). See on lugu saksa lastest, keda kutsuti wolfskinder.

„Vilniust külastades tasub võtta pool päeva, et tutvuda ümberkaudsete mõisatega, nagu Liubavase ja Markučiai mõis. Siin lähedal asub ka Euroopa park, mis sobib lõõgastuseks looduse- ja kunstisõpradele. See park kujutab endast vabaõhu-kunstimuuseumit, kust leiab mitmesuguste kunstisuundade installatsioone,“ ütleb Leedu losside ja mõisate assotsiatsiooni president Gintaras Karosas, märkides, et külastuskohtadesse pääseb hõlpsasti kas oma sõiduki või ühistranspordiga.

Akmena mõis (leed. Akmenos dvaras)

Mõis paistab silma oma insenerilahenduste poolest. Peahoone kõrval olevas tiigis toimis kunagi elektrijõujaam, mis oli kaasajal harv rajatis. XIX saj teisel poolel ehitati mõisa kiviseintega hollandi tüüpi Akmena tuuleveski, mis jahvatas pikka aega jahu kogu ümbruskonnale. Mõisnik Hoppeni püstitatud kivituulik oli veel XX saj alguses üks piirkonna suurimaid. Praeguse ajani on säilinud mõisa elumaja, fragmendid pargist ja tiigist ning taastatud legendaarne kivituulik.

Igavese armastuse tõotus Kretinga mõisas (leed. Kretingos dvaras)

Kretinga mõisakompleks ootab külastajaid 24 säilinud hoone ning hoolitsetud mõisapargiga, mida ehivad skulptuurid ja purskkaevud.

Mõisapargist leiate kivirahnu sisse tahutud kahepoolse pingi, mida tuntakse Armastusekivi nime all. Legendi kohaselt oli see kivi Vene keisrinna Katariina II ja tollase mõisaomaniku Platon Zubovi salajane kohtumispaik. Usutakse, et kui armunud avaldavad armastusekivi juures oma tundeid, siis ootab neid pikk ja vankumatu armulugu. 2013. a toimusid mõisas filmi „Anna Karenina“ võtted.
XIX sajandist läks Kretinga mõis krahv Juozapas Tiškevičiuse kätte, kes ehitas mõisa ümber ja rajas muljetavaldava talveaia. Kolmekorruselises talveaias saab igal aastaajal värske õhu ja roheluse rüpes jõudehetke nautida. Aias on üle 500 taimeliigi.

Omal ajal oli see üks Euroopa suurimaid era-talveaedu. Mõis paistis silma ka selle poolest, et seal oli oma hüdroelektrijaam ja telefoniliin, mis ühendas mõisa Plungė ja Rietavase mõisatega. See on üks väheseid mõisakomplekse, kus on tänini säilinud peaaegu kõik rajatised või nende fragmendid.

Bikuškise mõis (leed. Bikuškio dvaras)

Kirjalikes allikates on mõisa mainitud juba XIV saj keskpaigas. See on sajandite vältel kuulunud Radvilatele, Oginskitele, Prušinskitele, Plevakatele, Drazdauskatele ja teistele mõisnikele. Arvatakse, et see mõis oli üks vähestest kiviseintega XVII saj residentsidest.

Omal ajal õitsenud mõisale on nüüd taas eluvaim sisse puhutud. Mõisas toimuvad juba pikka aega maalikunstnike pleenumid, elukutselise teatri etendused ja sümfooniakontserdid. Mõisas tegutseb kunstigalerii ja loomisjärgus graniitskulptuuride park.

Aleksandr Puškini jäljed Markučiai mõisas (leed. Markučių dvaras)

Markučiai mõis asub Vilniuse kaguosas. Markučiai leiab kirjalikest ürikutest alates XIV saj lõpust. Mõisa on eri ajajärkudel valitsenud Jogailaitised, Radvilad, Tiškevičiused ja Chodkevičiused. Ent mõisa viimane ja küllap eredaim peremees oli Vene romantismi ühe tuntuima luuletaja ja kirjaniku Aleksandr Puškini poeg Grigori koos oma naise Varvaraga. 1906. aastal, mil siia asusid elama mõisa viimased omanikud Varvara Melnikova-Puškina ja Grigori Puškin, ehitati mõisapargi künklikusse ossa Markučiai mõisa Püha Barbora kabel. Varvara Melnikova-Puškina tahtel asutati ka Aleksadr Puškini kirjandusmuuseum.

Markučiai kabeli arhitekt oli Mihhail Prozorov. Leitud ikoonide autoriks peetakse Georgi Molokinit — kuulsat XIX–XX sajandivahetuse Vilniuse ikoonimeistrit. Kabeli ikoonidel on kujutatud Markučiai mõisa pererahva ja nende lähedaste nimekaimudest taevaseid kaitsjaid. See avastus paneb tagasi vaatama Vilniuse linna õigeusu kirikute ja kabelite arhitektuurile ning ikoonimaali traditsioonidele.

„Igal lossil või mõisal on oma legend pajatada. Maastiku- ja arhitektuuripärand pakub kordumatut võimalust rännata ajas sadu aastaid tagasi ja tunnetada mineviku aura hõngu,“ võtab G. Karosas jutu kokku, soovides kõikidele külastajatele Leedu mõisates oma kultuurikillukese avastamist.