Omaan – võluv sultaniriik

Omaan, mis asub Araabia poolsaare lõunaosas India ookeani kaldal, on olnud iidne kaupmeeste ja meresõitjate riik. Umbes seitsme Eesti suurusena on ta koduks veidi üle neljale miljonile inimesele.

Erinevalt oma naaberriikidest on Omaani omariiklus kestnud üle 1000 aasta ja mitme sajani vältel on ta olnud ka võimas mereimpeerium, omades suuri territooriume nii Aafrikas kui Aasias.

Oma naabritest erineb Omaan veel paljude omaduste poolest. Kuigi riigi rikkus põhineb sarnaselt naabritega naftal, kasutatakse seda hoopis teisiti: Omaani valitsev sultan Qaboos otsustas, et rikkusest peavad kõik osa saama. Nii et kui lähiriikides voolab raha valitseva emiiri või kuningaperekonna taskusse, siis Omaan suunab selle riigi ülesehitusse.

Kui veel pool sajandit tagasi elati üsna keskaegsetes tingimustes, siis praeguseks on tegemist ühe arenenuma riigiga kogu piirkonnas. Ehitatud on tänapäevane teedevõrk, sadade kaupa koole ja haiglaid. Kõik paistab välja korralik ja maitsekas, aga samas tagasihoidlik. Raha ei ole kasutatud uhkeldamiseks, nagu seda on teinud Saudi Araabia ja Ühendemiraadid. Isegi pealinnas Muscatis ei kohta ühtegi suuremat kõrghoonet, rääkimata moodsatest pilvelõhkujatest. Kõik on stiilne ja meeldivalt araabiapärane.

Ka ei ole siin tuntavat elatustasemete vahet. Kohalike palgad on tunduvalt väiksemad kui teistes Araabia naftariikides, samas on kõik inimesed materiaalselt kindlustatud. Erinevus on ka see, et Omaan on eelkõige omaanlaste riik. Kui Ühendemiraatides on võõrtöölisi üle 80% elanikkonnast, siis Omaanis on neid ainult umbes 1/5 rahvastikust.

Omaanlasi eristab ka usk. Nad on küll moslemid, kuid järgivad ibadiidi usulahku. See on neid läbi sajandite naabritest eraldanud ning tänu sellele on nad kuni tänapäevani jäänud kõrvale islamimaailma raputanud sõdadest ja tülidest.

Kõik see on omaanlasi muutnud. Ehkki tegemist on Araabia riigiga, tekib siin inimestega suheldes vahel tunne, nagu viibiksid pigem kuskil Põhja-Euroopas. Omaanlased on äärmiselt rahulikud, väärikad ja külalislahked, teistest Araabia riikidest tuttavat emotsionaalsust ja käratsemist ei kohta. Siin tunned, et oled tõesti oodatud külaline, sinusse suhtutake austusega ja hoolitsetakse selle eest, et end meeldivalt tunneksid. Kuna omaanlased elavad hästi ja on materiaalselt kindlustatud, ei ole siin ka kaupmeeste pealetükkivust.

Omaan on väga turvaline riik. Üle kogu maa on ehitatud hulgaliselt uhkeid politseijaoskondi ja kohtuhooneid, mida omaanlased nimetavad naljaga pooleks riigi suurimaks raharaiskamiseks, sest kuritegevus praktiliselt puudub.

Olles üle 50 aasta olnud kõige läänesõbralikum Araabia riik, on ka siinne elu segu vanast ja uuest. Ollakse uhked oma ajaloo ja traditsioonide üle, aga samas võetakse aastast aastasse üle ka lääne kombeid. Päeval tööl olles kannavad mehed lumivalgeid maani ulatuvaid dišdašasid ja kuulsaid Omaani mütse (riigiametis on see lausa kohustuslik), õhtul ööklubisse minnes kantakse aga moodsaid lääne rõivaid.

Omaan on islamiriik ja siinsed moraalinormid on teistsugused kui meil, aga need ei ole nii ranged kui naaberriikides. Muutused tulevad, aga midagi ei saa teha liiga kiiresti. Poisid ja tüdrukud on siin reeglina käinud eraldi koolides ja kui valitsus otsustas kõik lapsed kokku panna, ei olnud rahvas sellega nõus – kokku viidi ainult algkooliõpilased, kes ei ole veel häbelikus eas. Seega alati ei olene muutuste elluviimine ainult valitsusest.

Suurema osa Omaanist moodustab orgudest ja mäeahelikest koosnev kõrbeline kiltmaa, peale selle on siin veidi rannikumadalikku ja kaks suuremat mäeahelikku. Läänepoolsetes Al-Hajari mägedes asub riigi kõrgeim tipp Päikese mägi, mis ulatub rohkem kui 3000 meetrit üle merepinna. Enamik omaanlasi elab rannikulähedase vulkaanilise mäeaheliku ja mere vahel või siis sisemaal rohelistes oaasides. Kõikjal on püstloodsete seintega kanjoneid, kuid püsivaid jõgesid voolab nende põhjas harva, sest kliima on kuiv ja kuum. Mägede merepoolses osas esineb akaatsia- ja mussoonmetsa, kus elab suur osa kohalikust loomariigist. Rannikul võib kohata delfiine, vaalu ja eriti merekilpkonnasid.

Germalo Reiside korraldatud reis toimub enamjaolt mugavate džiipidega ning viib meid rannikuäärsetesse linnadesse, kõrgetesse mägedesse, sügavatesse orgudesse ja vanasse imaamide pealinna Nizwasse. Ööbime koos beduiinidega kõrbes keset liivadüüne ja ka pea 3000 meetri kõrgusel, ühe maailma sügavaima kanjoni serval. Vaatame kohalikke basaare ja proovime kuulsat Omaani kardemoniga kohvi.

Nagu ütles mõned aastad tagasi Aarne Rannamäe: „Kui tahad näha ehedat Araabiat, tuleb minna Omaani.”

Germalo Reiside Omaani reiside kohta leiate rohkem infot siit.