Igaühe sisetunne ütleb ju päris hästi, mida tehes või kus olles end rohkem õnnelikuna tunned. Kas teeb sind õnnelikuks koos lemmikloomaga olemine, looduses jalutamine, päikese nautimine, aias askeldamine, tass head kohvi või rohelist teed? Teadlased ütlevad, et kõikidel nendel asjadel on õnnetunnet suurendav mõju. Nagu ka huumoril ja ilusal keskkonnal. Mõnikord on need lihtsad asjad aga ununenud ja on vaja veidike teadusesse pakitud meeldetuletust, kuidas oma päevadesse taas sära tuua.

Teadlased tegid kindlaks: raha kulutamine reisimisele teeb õnnelikumaks kui asjade ostmine.

Cornelli Ülikool jõudis teadusuuringut tehes tulemusele, mis paljudele on niigi teada — inimesi teeb õnnelikumaks pigem kulutamine uutele ja huvitavatele kogemustele, kui asjadele. Kaks aastakümmet kestnud psühholoogia-alane uuring Cornelli Ülikoolis New Yorgis tegi kindlaks, et asjade ostmine muudab meid õnnelikumaks ainult ajutiselt. Juba üsna kiiresti on asjademaailmaga harjunud inimene kohanenud ka oma uute asjadega ja need muutuvad tavaliseks.

Samas on kogemused, mida me oleme läbi elanud (ja eriti just meeldivad kogemused) meie mälestustes alati kaasas ja teevad meid õnnelikumaks pikema aja jooksul. Reisimuljed on ju tavaliselt positiivsed, kui reisil just mõnda äpardust ei juhtu, seega selliste muljete kogumine teeb meid rohkem õnnelikumaks.

Dr Thomas Gilovich, kes uuringu läbi viis, soovitab uue suure lameda teleka jaoks raha kogumise asemel osta endale hoopis mõni huvitav reis, käia kodu lähedal matkal või külastada muuseumi või näitust. “Asjad on siiski meist eraldi, aga mälestused, kogemused ja oskused on osa meist endist,” selgitab teadlane, miks meie jaoks peaksid suurema väärtusega ja kindlamad õnnetunde tagajad olema just kogemused ja läbielatu.


Sellest, et su kodu on stiilne ja korras, jääb kaugelt väheks, et selles kodus end ka õnnelikuna tunda. Teadlased on asja uurinud ja leidnud, et on teatud kindlad värvid, lõhnad ja esemed, mis peavad kodus olema, et inimene õnnelikuks muuta — siin need on!

1. Rohelised või kollased seinad
On tõestatud, et need värvid tekitavad kõige rohkem õnnetunnet. Siiski on need liiga julged värvid, et terve kodu seinad nendega üe võõbata — piisab paarist seinast valge või muu neutraalse värvi kõrval. Kollane muudab paljusid õnnelikuks ja rõõmsaks. See annab energiat ning jaksu paljude asjadega tegeleda. Küll aga mõjub erksa kollase liigne kasutamine vastupidiselt — see väsitab ja tekitab ärevust. Seega oleks mõistlik alati pehmemaid varjundeid eelistada. Üldiselt aitab see toon pimeda toa valgusküllasemaks muuta.

2. Värsked lilled
Lilled päästavad valla õnnehormooni ja mõjuvad alati kosutavalt. Et ei peaks liiga palju närtsinud lilli ära viskama ja uusi juurde ostma, muretse ka potililli.

3. Perefotod
Siin-seal — ka voodi kõrval öökapil — võiksid olla mõned raamitud perefotod. On tõestatud, et nende vaatamine teeb õnnelikuks ja rahulikuks.

4. Vanilje lõhnaküünlad
Sellel on põhjus, miks sa pärast rasket päeva tööl kipud küünalt põlema süütama — see on superlõõgastav. Vanilje on eriti hea, sest sellel lõhnal on tõestatud tuju tõstev toime.

5. Päevik
Su kodus võiks kindlasti lebada mõne laua peal märkmik või kaustik, kirjutusvahend kõrval, kuhu saad aeg-ajalt, vahel ka lihtsalt möödaminnes, mõne märkme teha. Teinekord saad seda lehitseda ja vaadata, mis oled eelmistel päevadel teinud. See on järjepidevus, mis teeb õnnelikuks

Muuda oma kodu ka valgusküllasemaks ja rõõmsamaks. Psühholoogilised uuringud on tõestanud naturaalse valguse mõju meie heaolule, õnnele ning loovusele. Kui kodus ei ole palju aknapinda, siis võib kasutada näiteks rohkem heledaid värve.

Hästi disainitud igapäevased esemed ja asjad meie ümber võivad omada samaväärselt positiivset mõju meie tujule ja heaolule nagu kunst või treening, selgus HTC uuringust. “Ilu kutsub esile stabiilseid ja pikaajalisi positiivseid emotsioone ning puhastab negatiivsetest emotsioonidest. Näiteks jalutuskäik kaunis aias tõstab meie tuju ning suurepärase foto või tunnustatud maali vaatamine võib liigutada meid pisarateni, selgitab psühholoog ja uuringuagentuuri Innovationbubble juhataja dr Simon Moore.

Ka korras kodu suurendab õnnetunnet. Segadusel on komme energiat neelata ning asendada seda kaosetundega. Segadus on tihti äratundmatu stressi allikas, mis tekitab ärevust, frustratsiooni ja isegi süütunnet, seega tasub oma kodu ja kontorit korras hoida, puhastades seda liigsetest paberitest, toimikutest, nipsasjadest ja muust kolast, mis võtavad ainult ruumi nii füüsilises kui ka vaimses keskkonnas.

Et šokolaad õnnetunnet suurendab, teab igaüks, kes magusat armastab. Aga ka köögivili ja puuvili suurendavad õnnetunnet, väidavad teadlased.

Tunnustatud teadusajakiri British Journal of Healthy Psychology avaldas Uus-Meremaa teadlaste uuringu, mis seostas juurviljade ja puuviljade söömise elus hakkama saamisega.
Uuringus jälgiti 13 päeva 405 inimest. Kes sõid hulganisti värskeid puuvilju ja juurvilju olid õnnelikumad, uudishimulikumad ja loomingulisemad. Ka need, kes igapäevaselt värskeid vilju ei söönud, said eelmainitud kategooriates kõrgemaid punkte päevadel, mil sõid kõige rohkem puuvilju ja juurvilju.

Üks selgitus on viljade kõrge toitainete sisaldus, samuti leidub neis rohkelt C-vitamiini, mis on dopamiini tootmisel oluline. Dopamiin on neurotransmitter, mis mõjutab näiteks motivatsiooni. Ka rõhutavad uurijad, et viljades leiduvad antioksüdandid vähendavad põletikku ning seegi kaitseb depressiooni eest. Loomulikult pole seose leidmine põhjuse leidmine. Võimalik, et osalejad sõid rohkem värsket just neil päevadel, mil nad tundsidki end paremini. Nii et kui kehv tuju tuleb, võib šokolaadi asemel hoopis värske järele haarata.

Üks kõige olulisemaid õnnelikkuse hormoone on serotoniin. Piisava koguse serotoniinita oleme ärevad ja isegi agressiivsed. Piisava koguse serotoniini korral tunneme end rahuliku ja rahulolevana. Kuid kust need hormoonid pärinevad?

Paul Jenner kirjutab oma raamatus “Õnn. Õigus olla õnnelik.” toidainetest, mis mõjutavad meie tuju ja enesetunnet. Valisime välja nende seast 8 erinevat toidainet. Toitude järjestus on juhuslik.

1) Tšillipipar. Tegemist ei ole toiduga, mida tahaksite iga päev süüa, kuid see on üks võimalus, kuidas tõsta õnnelikkuse taset.

Kuidas see toimib? Tšillipiprad sisaldavad kapsaitsiini — see on keemiline aine, mis põhjustab tulist tunnet. Lisaks sellele on ta ka valuvaigisti. Kui seda sisse hingata, siis kaob peavalu ja kui süstida, siis vähendab see liigesevalu. Ilmneb, et teravat tšillipipart süües edastab kõrvetustunne sõnumi ajule, mis reageerides vallandab endorfiine, keha enda valuvaigisteid. Iga järgmise pipraga saate uue doosi. Milline kogus? Kui te ei ole terava toiduga harjunud, siis alustage väikestest kogustest ja suurendage neid järk-järgult. Kas esineb kõrvalmõjusid? Tšillipipar puhastab ninaõõnt, omab lahtistavat toimet ja hoiab vere vedelana.

2) Šokolaad. See on kindlasti hea uudis magusalembelistele. Oluline on valida sellist šokolaadi, mis sisaldaks vähemalt 60% kakaod — koostisainet, mis koosneb paljudest tujutõstvatest keemilistest ühenditest. Piimašokolaad ei sobi.

Kuidas see toimib? Kakao on tõeline „õnnelikkuse ainete” kokteil: kofeiin (erguti), teobromiin ( kerge stimulant, mis tekitab erutuse ja heaolutunde), fenüületüülamiin (tegemist on amfetamiinilaadse ainega, kuid selle imendumine šokolaadist ei ole veel tõestust leidnud) anandamiid(tõstab aistinguid ja suurendades naudingut), 1MeTIQ ehk tetrahüdroisokinoliin ( keemiline ühend, mis võib eemale hoida Parkinsoni tõbe), antioksüdandid (võivad takistada vabade radikaalide poolt aju kahjustamist), protsüanidiinid (toimivad nii antioksüdantidena kui ka põletikku pärssivana, samuti siluvad nad lihaseid, mis aitavad saavutada vahekorra ajal erektsiooni) Milline kogus? Ei ole optimaalset kogust, aga 30 grammi päevas oleks mõistlik. Kas esineb kõrvalmõjusid? Tume šokolaad sisaldab umbes 600 kalorit saja grammi kohta, nii et kui sööte liiga palju, võtate kaalus juurde.

3) Komplekssüsivesikud. Aju kütuseks on glükoos ja parim koht, kus ta seda saab on komplekssüsivesikutest ammendatav varu. Süsivesikud lõhustuvad aeglaselt ja annavad energiat püsivalt. Komplekssüsivesikuid sisaldavad kuivatatud oad, pasta, köögiviljad, teraviljatoidud ja leib.

Kuidas see toimib? Komplekssüsivesikuid on õnnelikkuse toitained, kuna nad hõlbustavad serotoniini tootmist. Milline kogus? Et tunneksite end rahulikuna, vajate umbes 30 g süsivesikuid. Püüdke päevasest kalorinormist vähemalt pool omastada komplekssüsivesikutest. Kahjuks enamik inimesi nii ei tee. Kas esineb kõrvalmõjusid? Sportlased laadivad end komplekssüsivesikute abil, mis varustab neid lihaste jaoks vajaliku glükogeeniga. Kuid süsivesikud ei mõju kõigile samahästi — mõned inimesed tunnevad end pärast nende söömist loiult.

4) Foolhape ehk folaat. Foolhape, B9-vitamiin, esineb looduslikult roheliste lehtedega köögiviljades ja kaunviljades, aga enamus inimesi ei saa seda piisavalt.

Kuidas see toimib? Foolhappe puudus põhjustab serotoniini taseme langust. Milline kogus? Üldiselt soovitatakse 300-400 mikrogrammi, aga enamus inimesi sööb umbes 200 mikrogrammi, mis vastab 140 grammile keedetud spinatile. Sööge rohkem köögivilju või võtke toidulisandeid. Kas esineb kõrvalmõjusid? Foolhape võib varjata vitamiin B12 puudujääki. Suurtes kogustes on foolhape toksiline

5) Küüslauk. Hannoveri ülikooli uurijad, kes tegelesid küüslaugu mõju uurimisega kolesteroolile, tegid avastuse, et küüslauk tõstab tuju ning vähendab ärevust, ärrituvust ja väsimust.

Kuidas see toimib? Tugevdab immuunsüsteemi, aitab võidelda vähiga, on antibiootikum, vere vedeldaja, lahtistava toimega (ka röga). Ah jaa, ning ta tõepoolest aitab meestel seksida, mis muudab neid õnnelikuks. Milline kogus? Üks või kaks küünt päevas. Kas esineb kõrvalmõjusid? Lõhn. Kuid see kaob regulaarsel kasutamisel. Küüslauk.

6) Kaer. Sellel traditsioonilisel hommikueinel on lausa võlujõud.

Kuidas see toimib? Kaer sisaldab trüptofaani, mis on serotoniini prekursor, nagu ka B-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi, mis kõik aitavad närvidel püsida tervetena. Milline kogus? Kauss päevas oleks hästi. Kas esineb kõrvalmõjusid? Pool tassi kaerakliisid või terve tass kaerahelbeid alandab nn halva kolesterooli LDL taset umbes 20%, samal ajal tõstes nn hea kolesterooli HDL taset umbes 15%. Kaeral on ka vähivastane toime.

7) Nisuidud. Need on väga kõrge toiteväärtusega osa nisuterast, mis tavaliselt jahvatamise käigus eemaldatakse. Kuid neid esineb siiski täisteraleivas ja neid on võimalik ka eraldi osta.

Kuidas see toimib? Nisuidu sisaldab türosiini, mis on dopamiini prekursor. Keha võib türosiini toota, kuid kindlasti ei ole halb tekitada enesele lisavarusid. Nisuidu sisaldab noradrenaliini (norefedriin) ja serotoniini algaineid. Milline kogus? Tõtt öelda on neid keeruline süüa söögikorrale puistatuna või siis täisteraleivaga korraga rohkem kui 30 grammi, kuid seda peetakse sobivaks koguseks. Kas esineb kõrvalmõjusid? Nisuidu võib anda olulise osa päevasest magneesiumi, B6-vitamiini, foolhappe ja tsingi kogusest.

8) Tsink.Tsingi puudulikkus on seotud halva mäluga, aeglase reaktsiooniga ja depressiooniga.

Kuidas see toimib? Tsink võib noorendada harknääret, olulist immuunsüsteemi osa, ta on ajus toimiv antioksüdant, mängib olulist rolli mälu töös, tõstab testosterooni taset, mis omakorda muudab teid liikuvamaks. Milline kogus? Arvamused on erinevad, kuid enamasti soovitatakse 10-15 milligrammi tsinki päevas. Selle numbri põhjal on enamik inimesi kas piiri peal või tarbivad puudulikult, arvestades seda, et tsingist imendub vaid pool toidus leiduvast kogusest. Üksnes austrid on piisavalt tsingirikkad, et garanteerida selle piisava koguse omastamise söömise käigus. Kas esineb kõrvalmõjusid? Tsink võib elavdada seksuaalelu meestel, kel on sellega probleeme.

Allikad: perejalaps.ee, goodnews.ee, naistekas.ee, alkeemia.ee, Paul Jenner “Õnn.Õigus olla õnnelik”, telegram.ee