5 parimat kohta koolivaheaaja või kevadpühade veetmiseks
Ülestõusmispühad pakuvad toreda võimaluse reisida ja erinevate religioonide erinevusi avastada. Ning mis veelgi huvitavam – erinvaid religioosseid praktikaid ka ise maailma eri paigus praktiseerida. See on suurepärane võimalus tutvuda erinevate kultuuridega – ja see meile, reisihuvilistele, ju meeldib!
Madriid
Ülestõusmispühad on Hispaanias vga huvitavad. Seville kõrval on Madriid nende jälgimiseks üks parimaid paiku.
Pühal nädalal toimub Madriidis üle 20 religioosse protsessiooni. Algavad need palmipuudepühal, mil kohalikud ostavad Jeesuse mälestuseks palmi- ja loorberioksi.
Suurel neljapäeval tuuakse Colegiata de San Isidro katedraalis rahvale näitamiseks välja kaks pühamast pühamat kuju: Virgin Maria Santisima de la Esperanza ja Jesus del Gran Poder.
Suurel reedel toimub vaikuse protsessioon, mille käigus käiakse läbi üsna mitmeid Madriidi kirikuid. Alustatakse Santisimo Cristo de la Fe kirikust ning lõüetatakse Del Cristo de Medinaceli basiilikas. Kell 19 peatutakse Jeesuse platsil ning hargnetakse mööda linna laiali, igaüks oma koju või peatuspaika.
Laupäeva õhtuse protsessiooni nimeks on Nuestra Senora de la Soledad ning sellelgi osaleb palju rahvast.
Kõige olulisemaks pühapäevaseks ettevõtmiseks on traditsiooniline ja väga kuulus Tamborada del Domingo de Resurecction ehk trummarite marss Plaza Mayoril.
Kui veedad püha nädala Madriidis, proovi kindlasti ära ülestõusmispühade maius torrijas (leib, mis on kastetud piima, suhkru ja munade sisse ning praetud oliivõlis).
Vahemereäärne riik, väga lähedal Itaaliale. Koosneb kolmest peamisest asustatud saarest: Malta, Gozo (Ghawdex) ja Comino (Kemmuna).
Üks religioossemaid katoliiklikke riike maailmas. Ülestõusmispühade ajal peetakse Maltal mitmesuguseid traditsioonilisi ja vaimseid pidustusi, seega on riik just sel ajal sihtkohana väga põnev.
See periood on maltalaste jaoks väga oluline – eelkõige suur neljapäev, suur reede ja pühapäevane ülestõusmispüha, mil näidatakse üles oma vaimsust ja jäägitut andumust Jumalale. Suurel neljapäeval külastavad maltalased vana traditsiooni kohaselt seitset kirikut, tänavatel leiab aset ka palju muidu huvitavaid sündmusi.
Suurel reedel etendatakse paljudes linnades ja külades stseene Piiblist. Toimub ka mitmeid vaatamisväärseid protsessioone ja paraade, milles osalejad kannavad Vana-Rooma sõdurite kostüüme, mõõku, jalaraudu ja -kette.
Pühapäevasel ülestõusmispühal, mille tähendus usumaailmas on suur, domineerib aga armas ja mänguline atmosfäär. Perekonnad kogunevad, et koos aega veeta, lõunat süüa, napsi mekkida, lõbutseda, kingitusi vahetada. Ning loomulikult süüa üheskoos traditsioonilist ülestõusmispüha õhtusööki, kus lauale kantakse tavaliselt lammas ja kartulid. Kõige populaarsem lihavõttemaius on Maltal figolla – küpsetis, mis on täidetu mandlitega.
Sel varakevadisel ajal on ilmad Maltal juba parajalt soojad (+20 kraadi päeval), see soodustab rikkaliku kultuuripärandi ja saartega tutvumist igati.
Kevadine paasa- ehk ülestõusmispüha on Itaalia üks olulisemaid. Sel ajal võib Roomas küll pisut palju rahvast, kellest paljud on turistid ja usklikud, ringi liikuda, kuid tasub end siiski rahvamassi pressida ja osaleda iga-aastaselt Roomas ja Vatikanis toimuvatel pühadepidustustel. Nii tähendusrikkas kohas omandavad ülestõusmispühad unikaalse ja tavapärasest erineva tähenduse.
Jeesuse viimast elunädalat tähistatakse vaiksete palverännakutega, kevad õitseb tänavatel, akendele on vaatamiseks välja pandud hunnikute kaupa šokolaadimune, rohelist kraami. Kõik see meenutab äratust ning muudab Rooma värskeks ja uueks.
Keset Vatikani asuvas Püha Peetri katedraalis, mis asub paavstile nii-nii lähedal, katoliiklikul jumalateenistusel osalemine on omaette ja väga eriline kogemus. Täiesti erinev sellest, mida saab kogeda naabruses asuvates väikestes kirikutes, millel on oma tagasihoidlik võlu.
Roomaski kogunevad perekonnad pühapäevasel ülestõusmispühal kokku. Kuid itaallaste pühad jätkuvad veel ka esmaspäeval paasapüha ehk väikese ülestõusmispühaga. Saadakse kokku sõpradega, minnakse loodusesse, nauditakse head seltskonda ja sööki.
Maitsval Itaalia toidul on pühade ajal tähtis roll kanda. Traditsioonilised toidud valmistatakse lamba- ja kitselihast, küpsetatakse ülestõusmispühaleibasid – kuulsat Pannetone’t ja Colomba’t.
Kui oled usklik, on parim otsus veeta ülestõusmispühade Pühal Maal ning käia Jeesuse jalajälgedes. Kuid isegi siis, kui oled uskmatu, on mõjub peaaegu 4000 aasta vanune Jeruusalem maailma vaat et kõige pühama paigana fantastiliselt ja unikaalselt.
Tuhanded kristlased kogu maailmast tulevad just sel ajal Jersuusalemma, et veeta seal autentne püha nädal. Piibli järgi algab pühadeaeg pühapäeval kogunemisega Õlimäele, esmaspäeval külastatakse sageli islamistlikku kivikirikut (Dome of the Rock, Qubbat as-Sakhrah). Kolmapäevane päev kuulub püha õhtusöömaaja saalile. Kogu palverännaku tähtsaimaks osaks on Jeesuse kannatuste tee ehk Via Dolorosa läbikõndimine.
Ülestõusmispühadeaegne reis Jeruusalemma on väärtuslik kogemus, pakub ohtralt intensiivseid emotsioone, vastuseid uudishimulikele küsimustele ning palju mäletamisväärseid mälupilte, ole sa usklik või uskmatu. Vürtsi lisab reisile vana ja uue Jeruusalemma, mida samuti peaks külastama, kontrastsus.
Bucovina on üks traditsioonilisemaid ja maalilisemaid paiku Rumeenias, suurepärane koht, kus veeta ülestõusmispühad.
Üks tuntumaid sealseid traditsioone munade värvimine, kunst ja oskused, mida antakse edasi põlvest põlve.
Bucovinas tähendavad ülestõusmispühad Jumalale lähedal seismist ja Kristuse ülestõusmise tähistamist ning kristlike traditsioonide järgimist. Piirkonnas on palju värvirikkaid kloostreid, piirkond ehitakse pidurüüsse. See kõik on nii meeldiv, et raske on lahkuda.
Püha nädal algab lillepühapäevaga – see on kõikide nende püha, kelle nimeks on mõni lillenimi. Kirikutesse tuuakse lillepärgi.
Kannatusnädalal peaksid kristlased loobuma kõigist inimlikest rõõmudest, ka maitsvast toidust. Liha söömine pole lubatud.
Suurel neljapäeval värvivad naised mune ja küpsetavad paasaleiba. Õhtul toimuvad kirikutes suured armulauaga jumalateenistused, kuhu koguneb tõsiselt palju rahvast. Inimesed lahkuvad jumalakodadest seal süüdatud küünlaid hoides.
Ülestõusmispühal, pühapäeval, kogunetakse, kantakse uusi riideid, süüakse-juuakse. Perekonnad veedavad selle päeva koos. Kui ilm on ilus, grillitakse. Alati koksitakse ka mune.
Traditsioonilsied ülestõusmispüha toidud on keedetud ja värvitud munad, lambalihasupp või röstitud lammas ja cozonac – magus leib.
