Millistesse Euroopa riikidesse reisides ei tohiks pudelivett ostes koonerdada - loe, kus kraanivesi on joodav ja kus ei ole!

Blogi nimega Citybase apartments esitab kaardil oma arusaama, millistes Euroopa riikides kraanivesi on joodav ja millistes ei ole. Läti võib küll kergendatult hingata, sest on pääsenud nn puhtama poole peale. Eesti aga on mingil põhjusel mustema poole peal, või pigem mingisuguses üleminekutsoonis. Eks järgmine asi on nn mustema poole peal olevatel riikidel siiski tõestada, et ka meie kraanivesi on joodav.

Tekib küll tunne, et need kaardid on koostatud mingi subjektiivse hinnangu alusel. On selge, et kraanivee puhtus sõltub nii sellest, millal veevärk on rajatud, kui ka sellest kui kaasaegsed selle puhastusseadmed on. Suuremad linnad on selgelt paremas olukorras, sest neil on rohkem raha veevärki investeerimiseks. Ja ka Eestis on linnal ja linnal selge vahe sees.

Tallinna Vesi igatahes soovitab küll siinset kraanivett juua:

• Mõnel pool võib torustik tõepoolest veekvaliteeti mõjutada (raud, hägusus). Selleks, et joogivee kvaliteet torustikus säiliks, lisatakse veele väikeses koguses kloori. Järgime järjepidevalt veekvaliteeti linnavõrgus. Kraanivee kõrge kvaliteedi hoidmiseks, teostame regulaarselt õhk-vesi pesu ning loputame veetorustikku.
  
• Ainuüksi torustiku vanus üldjuhul veekvaliteeti ei mõjuta. Seda juhul kui veetorustik on õigeaegselt ning õigesti hooldatud ja vajadusel remonditud. Praktika näitab, et 99% juhtudest on halvenenud kraanivee kvaliteedi põhjuseks vana, hooldamata kinnistusisene veetorustik.
• Võtsime 2015. aastal Tallinnas ja Sauel tarbijate juurest ühtekokku 2945 veeproovi ning teostasime 24 500 analüüsi. Möödunud aastal vastasid võetud veeproovidest kõigile nõuetele rekordilised 99,86%, mis tähendab, et vaid neli proovi ületasid seatud piirväärtusi.

Artikkel ilmus Forte.ee-s 11.07.2016