Üldarst Anita Liepa lendas oktoobri alguses AirBalticuga Cataniast Riiga. Lennu ajal hakkas ühel reisijal halb. Stjuardessid arvasid, et tal on migreen, kuid Liepa otsustas lähemalt uurida.

„Ta rääkis vaevaliselt, nägu oli üleni punane, käed värisesid. Oli aru saada, et ta hakkab teadvust kaotama. Hindasin, et tegu on hüpertensiivse kriisiga, võib-olla ka infarktiga,“ meenutab Liepa.

Tegutseda tuli kohe. Stjuardessid tõid lennuki esmaabikomplekti, kuid selle sisu üllatas arsti. „Seal oli palju plaastreid, marlisidemed, toidulisandid... Kasulik oli vaid paratsetamool. Palusin otsida Captoprilumi, mis vererõhku alandab, kuid seda ei olnud,“ kirjeldab arst.

Õnneks oli vajalik ravim ühel teisel reisijal. Liepa ei mõista aga tänaseni, kuidas saavad lennuki esmaabikomplektis ainult plaastrid ja toidulisandid olla.

Ravimid kõhulahtisuse ja peavalu vastu

AirBalticu sõnul vastavad nende esmaabikomplektid kõigile eeskirjadele. „Esmaabikomplektis olevad ravimid on mõeldud kõhulahtisuse, peavalu, kinnise nina vastu, et reisijatel mööduks lennureis kergemini. Kui reisija seisund oleks halvenenud, oleks kapten otsustanud maanduda lähimas lennujaamas,“ selgitas Läti rahvusringhäälingule airBalticu standardite ja protseduuride juht Gatis Stanga.

Läti lennuameti operatiivjuhi Aivis Vincevs sõnul ei ole stjuardessid meditsiinitöötajad, kuid nad oskavad esmaabi anda. „Sellest hoolimata ei suuda nad lennu ajal kedagi süvitsi ravida. Seetõttu tuleb reisija anda esimesel võimalusel üle meditsiinitöötajatele,“ lisas ta.