Üle kümne aasta Spirit AeroSystemsi Wichita tehases töötanud Santiago Paredes tunnistas BBC-le, et leidis Boeingule saatmiseks mõeldud osadelt märkimisväärselt palju defekte. Teisisõnu oli kõikjal kuni 50-200 defekti.
„Leidsin palju puuduvaid kinnitusvahendeid, paljud osad olid painutatud, mõnikord osad isegi puudusid,“ rääkis ta.
Boeing keeldus olukorda kommenteerimast. USA transpordiminister Pete Buttigieg ütles vaid, et jätavad „Boeingu mikroskoobi alla“. „Nad peavad meile näitama, et nende lennukid vastavad kvaliteedi- ja ohutusstandarditele, mille FAA (föderaalne lennuamet - toim) on esitanud,“ sõnas minister.
Boeingu lennukid on viimaste kuude jooksul suurt tähelepanu pälvinud. Alguse sai kõik sellest, kui 5. jaanuaril kadus lendava Alaska Airlinesi lennuki küljest suur paneel ja seetõttu pidi lennuki hädamaanduma. Mõned päevad tagasi hakkas levima ka jutt, kuidas USA ametivõimude sõnul on Boeingu töötajad võltsinud osade lennukite ülevaatuse protokolli. Sellest saab pikemalt lugeda siit.
Kurikuulsa masinatüübiga on probleeme esinenud juba varemgi.
2018. aastal kukkus see Indoneesia ranniku lähedal merre, tappes 189 inimest. Juba järgmisel, 2019. aastal kukkus lennuk alla vahetult pärast Etioopia pealinnast Addis Abebast lahkumist. Selle tagajärjel hukkus 157 inimest.
Lennukitüübile kehtestati lennukeeld, millest see vabastati pärast lennukis 2020. aasta lõpus tehtud muudatusi.
2022. aastal maksis Boeing USA võimudele 200 miljonit dollarit kahjutasu 737 Maxi ohutuse valeandmete esitamise eest.