Kõige sagedasem küsimus, mida reisist rääkides kuuleme, on: „Mis tööd te siis teete, et saate sellisele reisile minna?“ Jah, me saaksime mõlemad reisilt tööd teha — meil on kontoritöö, mida saab vajadusel ükskõik millisest maailma otsast teha. See on kindlasti üks vajalikke eeldusi mitmekuulisele reisile minemiseks, aga meie ei saa ära unustada rüblikuid.

Nemad vajavad meie tähelepanu igapäevaselt palju ja sellepärast korraldasime reisi nii, et Uku puhkab Eestist Hispaaniasse sõites kaks nädalat ja samuti kaks nädalat tagasi sõites. Kohapeal Hispaanias ja Portugalis teeb ta kaks kuud tööd ja on meiega koos õhtuti ning muidugi nädalavahetustel.

Mina sain tööandjaga kokkuleppe ja pidin kolm kuud palgata puhkama, kuid tundsin, et on aeg edasi liikuda. Hakkan juba reisi ajal uusi tööalaseid väljakutseid otsima. Loodetavasti detsembriks, kui tagasi tuleme, on midagi laual. Mõningate väiksemate sisuturunduse projektidega aitan ka reisi ajal ja muidugi kirjutan reisist. Oleme arvestanud, et reisi ajal minul arvestatavat sissetulekut ei ole.

Kui palju läheb maksma kolmekuuline reis?


See toob mu järgmise inimesi paeluva teemani – mis selline reis maksab? Esmalt, kui umbes aasta eest täpsemaid arvutusi tegime, saime summaks 6000 eurot. Hinnatõus on kuuest teinud kaheksa ehk nüüd arvestame summaks 8000. Sinna sisse kuuluvad kõik majutused, Rootsi kruiis, Taani Legolandi piletid ja Legolandis ööbimine, Eestist Hispaaniasse sõitmise kütusekulu ning Portugalist Eestisse tagasi sõitmise kütusekulu. Toiduraha arvestame eraldi, kuna need kulud oleksid meil ka kodus olles.

Kust see raha siis tuleb? Oleme selle pooleteise aasta jooksul kõrvale pannud. Iga kuu oma sissetulekuid ja väljaminekuid kirja pannes kogusime selle raha lihtsalt kokku. See ei läinud alati ootuspäraselt ja tihti tuli teha ootamatuid väljaminekuid, millega me polnud arvestanud, aga laias plaanis olime tublid. Samuti on juhtunud asju nagu boonused vms, mis on kogumisele kaasa aidanud.

Kui midagi väga tahta ja selle nimel ka pingutada, hakkavad asjad justkui iseenesest õiges suunas liikuma. Mulle küll tundub, et ettevalmistused reisiks on läinud oodatust kergemini ja inimesed meie ümber on toetavad. Olen kaasaelamise eest sõpradele ja lähedastele väga tänulik. See innustab ja kannustab meid kindlasti.


Kuigi reisi alguseni on jäänud selle artikli kirjutamise hetkel kõigest 10 päeva, siis pole mul üldse sellist tunnet, nagu see kaua planeeritud suur seiklus oleks juba ukse taga. Käimas on minu viimane töönädal, mis on üle mõistuse tihe, ning lapsed jäid nohuseks. Ehk argipäeva möll domineerib mu mõtetes ja see jahedaks pöördunud ilm ei aita stressitaseme langusele kaasa. Ilmselt alles peale viimast tööpäeva hakkan kodu koerahoidjate tulekuks ette valmistama (sest meie armas karvane sõber, kes reisimist ei armasta, jääb koju), asju pakkima, ning elevusega reisile mõtlema. Praegu keskendun viimastele tööalastele ponnistustele.

Koju jääb pere karvane sõber, 7-aastane Ukraina põgenik Lucy, kes autosõitu ei armasta.

Saate seiklustel rüblikutega siin korra nädalas silma peal hoida ja ise otsustada, kas teie võtaksite sellise väljakutse vastu või eelistate lastega lühemaid lennureise teha. Andke meile julgelt oma väikelastega reisimise kogemustest märku @helenatomikas Instagramis, kus saate samuti meie teekonnast osa.

Jaga
Kommentaarid