Tagasitulekuks põhjuseid jagub. Sellist linna nagu Visby pole sa veel näinud, kirjutas Reisijuhis Kairi Prints, kes saart juunikuus oma silmaga kaemas käis — vaata SIIT.

Kes selle romantilise linna oma kirikute, hiiglaslike tokkroosidega madalate puitmajade ees, kõverate tänavate ja muljetavaldava linnamüüriga on ära näinud, saab minna lõunatuurile või ida- ja põhjatuurile ja vaadata, mis tillukestes saare külades toimub ja millega seal tegeletakse.

Juba esimesel õhtul Tallinki laeval räägib giid Krista reisijate suure huvi tõttu peaaegu et hääle kähedaks. Järgmisel päeval viibki ta meid ringsõidule tutvuma väikeettevõtjatega, kes on pühendunud eksootiliste tšillisortidele kasvatamisele, mida enamiku külaliste silm veel pole näinud. Ei puudu ka raukarid, milledel leiab ohtralt fossiilide jälgi. Need rootsi keeli raukfält ehk paekivist kõrged kivisambad toovad silme ette ka Kapadookia haldjate kodud ja meenutavad, kui tihedad on Skandinaaviamaade ajaloolised sidemed.

Kirikuid külastades saab selgeks, kui tihedalt on Saaremaa ja Ojamaa ja viikingid omavahel seotud ja kes tagasi Eestis jälle kord Saaremaal näiteks Karja kirikut külastab, mõtleb ka Ojamaa Tingstädi kirikule, kui samba kapiteelilt vaatab vastu kivist keelt näitav kuradike.

Eesti aukonsul Gotlandi saarel Riina Noodapera viib meid kõige võluvamaid raukareid vaatama kuuetunnisel reisil Fårö saarekesele ja arutleb, kas põgenike paat, mis on ootamatult saanud uhiuue rohelise värvi, on ikka see originaal, mida temas näha tahetakse. Paadi taga on tahvlid, milledel tänusõnad lätlastelt ja eestlastelt Gotlandi elanikele, kes neid peale sõda vastu võtsid — eestlasi tuli siia lausa 10 000. Gotlandi elanikud on alati väga lahked ja sõbralikud, ütleb Riina.

Viimane reis Visbyle väljub sel aastal 07. augustil. Siis leiab aset ka keskaja nädal.

Vaata galeriid Gotlandist: