1. Kus praegu olete ja mida teete?

Olen Kõrgõzstani pealinna Biškeki keskväljakul ja tulin internetti, et osaleda e-hääletajana kodustel valimistel. Muidu sõin just järjekordse portsu lambaliha ja rosinatega pilaffi ning olen eluga rahul.

2. Millisesse maailma paika lähete ikka ja jälle tagasi? Miks?

Neid kohti on palju, kuhu tagasi tahaks. Kesk-Aasias olen viimasel ajal vähemalt korra aastas käinud. Mõnda kohta, näiteks Pamiiri mägedesse, tahaks looduse pärast, mõnda kohta, näiteks Himaalaja mägedesse, põneva etnograafia pärast.

3. Kuhu Eestis sõidate, kui tahate paar päeva puhata?

Mõnele saarele: Vormsile, Pranglile. Või Ida-Virumaale või Pärnusse spaasse.

4. Olete kirjutanud palju raamatuid ja artikleid. Kas reisil on alati pastakas näpus?

Jah. Kuna inimese mälu on nõder, pean reisipäevikuid. Ka fotoaparaati kasutan eelkõige kroonikapiltide tegemiseks, aga meeldib väga ka inimesi pildistada, erinevate nägudega inimesi.

5. Kui satuksite reisides ihuüksi karaokebaari ja teaksite, et mitte keegi ei saa sellest kunagi teada, siis mis laulu laulaksite?

Pean tunnistama, et olen korra eksalteeritud olekus Vietnamis karaokebaaris laulnud. Tookord lihtsat lugu „I Am Sailing”. Mõnd meremehelugu laulaks ehk järgmine kord ka, aga küllap midagi särtsakamat, näiteks iirlaste „What Shall We Do With A Drunken Sailor” või „Whiskey In The Jar”. Tuleb arvestada, et kaine peaga ma karaoket laulma ei kipu.

6. Mis on kõige ekstravagantsem asi, mida olete reisides teinud?

Kuulge, ma olen normaalne eestlane ega tee ekstravagantsusi. Vaatan, kuidas teised teevad, tahaks ka teha, aga vaat ei tee.

7. Kas on mingi asi, mida lihtsalt peate igal reisil tegema?

Kui vähegi võimalik, saadan alati koju ühe postkaardi. See pole tihti kerge ülesanne, sest kaardid, postmargid ja postkontorid jäävad sageli minu marsruutidest üsna kaugele. Lennukitest virutan tavaliselt ära oksekoti.

8. Mille alati oma kohvrisse pakite ja mis on kõige keerulisem asi, mida olete pidanud pakkima?

Võtan kaasa mõned Eesti postkaardid, et kaugetel maadel inimestele näidata, kui imeline paik on Eesti.

Oma vastses raamatus „Minu maailm” kirjeldan episoodi, kuidas mulle kunagi Myanmaris prooviti kohvrisse pakkida ammu surnud pühamehe maiseid säilmeid.

9. Mida tehes või mida lugedes kavatsete järgmise pika lennu veeta?

Ees ootab tõesti pikk lend — kokku ligi 24 tundi. Olen selle tarbeks arvutisse tõmmanud mõned „Minu” sarja sellel aastal ilmunud raamatud, mida pole veel lugeda jõudnud.

10. Ja kuhu see lend viib?

Lendan detsembris Lõuna-Ameerika lõunatippu ja sealt sõidan laevaga Antarktikasse.

Praeguseks on Tiit juba teel Antarktika poole, loe lähemalt:

Allikas: LP