JÄISED PÜHAD | Tiit Pruuli veedab jõulud ja aastavahetuse Antarktikas: kõvemaid tormituuli ja kõrgemaid laineid pole kusagil maailmas!

Saa tema elamustest osa live-blogi kaudu!

JÄISED PÜHAD | Tiit Pruuli veedab jõulud ja aastavahetuse Antarktikas: kõvemaid tormituuli ja kõrgemaid laineid pole kusagil maailmas!
Tiit ja pingviinidFoto: erakogu

Reis on juba ukse ees ja hetkel kasvatab Tiit Pruuli habet, et näha välja selline muhe habemik nagu enamik kuulsaid polaaruurijaid. Vaata ise Tiidu blogist — SIIT!

Aastavahetusel 2017/2018 viibib Antarktikas ekspeditsioonil 11 eestlasest koosnev rühm, mida juhib maailmarändur Tiit Pruuli. Seltskonda kuuluvad ka Tiidu perekonnaliikmed. Kokku on reisikambas 7 meest, 3 naist ning üks laps.

Antarktika on täis ilu. Mäed, mille otsa pole keegi kunagi roninud. Jäähääled, mida sa hakkad mõistma. Pingviinid, keda kohtad miljoneid. Ilmateade, mida ei saa usaldada ette kauem kui kuus tundi. See kõik on isegi romantiline. Kusagil maailmas pole kõvemaid tormituuli ja kõrgemaid laineid kui siin,” räägib Tiit Pruuli blogilehel. Reisijuht on suur romantikasõber, kuid uuris Tiidult veidi ka reisi praktilisema poole kohta.

Kuidas ettevalmistused sujuvad, mida kaasa pakite ja millised ilmastikutingimused teid seal ootavad?

Meie perel ja reisiseltskonnal käivad viimased ettevalmistused reisiks — pikk pesu, tuule- ja veekindlad riided, paksud sokid ja kindad.

Seotud lood:

Mina loen näiteks uuesti üle mõningaid kohti Juhan Smuuli „Jäisest raamatust“.

Loe veel

Ma olen selles piirkonnas varemgi olnud — purjetanud jahtlaevaga Lennuk ümber Hoorni neeme ja seilanud purjekaga Icebird Ushuaiast Antarktika poolsaarele, aga mu abikaasale Marisele ja 8-aastasele pojale Jaan Joonatanile on Drake’i väina karmid ilmaolud esmakordne kogemus. See on maailma kõige raskemini navigeeritav meri.

Just sain kirja ühelt eestlasest roolimehelt, kes seal suure kruiisilaevaga sõidab. Ütles, et viimasel reisil said nad 40 sõlmest rajutuult — see pole enam nali, vaid 8 palli Beauforti skaalal, see tähendab viie ja poole kuni seitsme ja poole meetri kõrguseid laineid, milles väikesed laevad peavad vastu pidama.

Sel korral on meie reisiseltskonnas 11 inimest. Aga 2019. aasta veebruaris viib vana polaarhunt Andres Tarand Antarktikasse juba järgmised eestlastest polaarseiklejad.

Kui palju eestlasi üldse Antarktikas käinud on?

Veidi üle 30 eestlase on külmal mandril teinud tööd — teadlaste, tehnikute, filmimeeste, kirjanikena. Kui lisame läbi aastate seal käinud turistid, siis ega see arv üle 100 vist veel ei küüni.

Et sa täpselt teaksid, kus reisiseltskond parajasti viibib, avaldame ka reisikava:

22.-23.12.2017: Lennud Tallinn–Ushuaia

24.12.2017: Ushuaia, Argentina

Tutvumine maailma lõunapoolseima linna Ushuaiaga, ühine jõuluõhtusöök.

25.12.2017: Laevaleminek Ushuaias

Pärastlõunal transfeer sadamasse, sisseseadmine luksuslikule ekspeditsioonilaevale Sea Spirit. Algab seiklus puutumatu ja metsiku looduse suunas, tsivilisatsioon jääb seljataha. Õhtupoolikul läbime Beagle’i kanali, kus avanevad esimesed imelised vaated ja ehk näitavad end ka mõned mereelukad.

26.–27.12.2017: Drake’i väina ületamine

Pärast Beagle kanali läbimist ja möödumist Tierra del Fuego saartest, võtab laev suuna lõunasse Drake’i väina suunas. Avamerelinnud, näiteks majesteetlik albatross, on siinsetes vetes omas kodus ja laeva avatud tekkidelt või ka rõdudelt ja akendest on tore neid imetleda. Laeva infotunnid ja loengud aitavad reisijaid häälestada Antaktikasse jõudmiseks.

28.12.2017–1.01.2018: Lõuna-Shetlandi saared ja Antarktika poolsaar

Antarktikale lähenedes sõltutakse üha enam ilma- ja jääoludest. Kogenud kapten ja reisijuht valivad marsruudi neist lähtuvalt. Teele jääv Antarktika poolsaar pakub imelisi vaateid ja parimaid eluslooduse nautimise võimalusi. Kitsad kanalid viivad kaitstud lahesoppidesse, mida palistavad igilumega kaetud mäetipud. Liustikud, iga suuruse ja kujuga jäämäed ning lõputu tühjus ja vaikus loovad harda ja võrreldamatult erilise tunde.

Kalarikkad veed on koduks paljudele vaalaliikidele ning tänu neile asustavad seda piirkonda ka tohutud pingviinikolooniad. Eri riikide uurimisjaamad on ainsad asustatud punktid poolsaarel, muuhulgas pakuvad need ka suveniire ja postkontori teenuseid.

Lõuna-Shetlandi saared on Antarktika põhjapoolsemad saared ja saavad ilmselt olema esimesed maalemineku saared. See omanäoline saarestik pakub mitmeid peatuspaiku. Huvitav vaatepilt avaneb Deceptioni (Pettuse) saarel, kus aktiivse vulkaani laava on püüdnud oma haardesse mahajäetud vaalapüügijaama.

Edasi liigume Antarktika poolsaarel lõuna poole. Gerlache’i väina piirkonda ja eriti Pardiisilahte on koondunud kõik Antarktika pärlid: maastikul kõrguvad lumised mäetipud, hulpivad jäämäed, vaalaemad poegadega, hülged jääpankadel, paterdavad pingviinid jne. Kõige krooniks asub just seal ka lõunapoolseim Lemaire’i laht, mis on tuntud ka kui Kodaki peatus, sest sealt avanevaid vaateid on peetud kõige fotogeenisemaks.

Päevad Antarktikas on täis meeldejäävaid ekskursioone, suurepäraseid maitseelamusi ja ekspertide loenguid.

2.–3.01.2018: Tagasi Drake’i väina kaudu

Pärast Antarktikas veedetud aega teeme tagasiteel kokkuvõtteid. Meeskond korraldab erinevaid töötubasid ja ettekandeid, lisaks on laeval erinevaid võimalusi lõõgastumiseks. Nii möödub tagasisõit huvitavalt ja kiiresti, toimuvad ka erinevad tseremooniad ja lõpuõhtusöök.

4.01.2018: Laevalt mahaminek Ushuaias

Pärast hommikusööki jäetakse Ushuaias laeva meeskonnaga hüvasti. Bussisõit linna. Päev vabadeks tegevusteks, emotsionaalne ja füüsiline toibumine erakordsest retkest.

5.01.2018

Lennusõit tagasi, kojujõudmine hiljemalt 6. jaanuaril.

Tiit Pruuli live-blogi leiad Go Traveli lehelt — SIIT!

REISIJUHI TOP