Evald Aavik (1941–2024). 2016. aastal olen temast kirjutanud nõnda.
Kes armastab teatris käia, teab hästi, et Eestis on üks teater, kus kogemus publikuteenindajatega on elamus omaette. Draamateatri publikuteenindajad on säravad daamid, kes teevad tuju heaks juba siis, kui skaneerivad su pileti, ja veel paremaks siis, kui saadavad su saali.
Kuigi väike mure on kasvuhoonesse jäänud taimede pärast, naudib Maalehe reisi võitnud Marju koos kaasaga Türgit täiel rinnal. Eriti muljetavaldav on tema arvates reisiseltskond.
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Parodist Pille Pürg on enam kui 30 aasta jooksul esinenud täielikus luksuses, armsates rahvamajades, andnud välietendusi lausvihma ja meeletu kuumusega, mänginud garaažides, lautades ja jumal teab veel kus. On olnud esinemisi, mis absurdsete seikade tõttu kauaks mällu tembeldatud.
MAALEHE REISIBLOGI | Hamamis pesti ränduritelt viimnegi reisiväsimus. Järgmine peatus - kodu!
Reisisellid seiklevad TürgisTürgi tänavatel on näha palju kasse ja koeri. Mõtlesin, et pildistan nad kõik üles, aga Maalehe reisi keskpaiku sai jaks otsa. Sest neid on tõesti väga palju.
Endine jäägripealik õpetab sõja korral ellu jääma. „Ükskõik mis jama on, nurgas ahastada ei tohi“ (146)
Tormilise minevikuga Asso Kommeril on uus amet: ta korraldab ellujäämiskursusi. Nende järele on tekkinud nõudlus, sest inimesed tahavad õppida, kuidas toidupoes käimata, kraanivee ja elektrita ning võib-olla isegi metsa pagenuna hakkama saada.
„Kas paduvihm Pärsia lahe äärses kõrbes on erakordne ilmanähtus?“ küsis üks huviline, kui Dubaid tabas paari nädala eest suur uputus.
Vale puha, et Võrumaa on vaene ja Rõuge vald kidub! Seltsielu mootorvedur Malle Vissel ja Kangsti kogukond tõestavad, et lahke lauluhääle ja hääde mõtete toel lendavad toimetused kõrgelt kui kevadlõokesed.
On nii meeldiv ärgata ja hõljuda taevasse
Maalehe reisisellid TürgisMaalehe Türgi reis on jõudnud lehe ilmudes poole peale. Reisisellid on rõõmsad, saadavad kodustele tervisi ja paluvad lisada, et selle väikese looga nüüd küll kuigi palju ära ei jõua öelda.
See talu on unikaalne vast isegi maailma mastaabis, Türgis aga kindlasti. 200 hektaril kasvatatakse peaaegu et kõike, mida üks põllumees üldse kasvatada saab – kanaarilindudest oliivideni.
Jätaks karulaugu sel kevadel korjamata? Massipsühhoosiga kaasa minemise asemel otsi muud metsakraami (53)
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
Kuigi nädala lõpus kostitab meid madalrõhkkond veidi külmemate ilmadega, ei saa enam salata: kevad on käes!
MAALEHE TÜRGI REIS | Nad päriselt elavadki koobastes
Galerii: päev KapadookiasMAALEHE REIS | Türgi rahvusõhtust sai paras mürgel: algul kõhutants, siis trummid, otsa Eesti eurolugu (7)
Kui arvate, et Türgi rahvuslik õhtu on midagi igavat, siis eksite. Lõunamaine temperament lööb välja veel enne, kui jõuate suupistevalikust esimesed vürtsikad palad haarata.
Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul räägib Jaan Tammsalu autorisaates aprillis avaldatud kahtlustest, et tema kool on seotud Moskva patriarhaadiga. Samuti räägitakse, kuidas kool on tulnud toime õpilaste nutiseadmetest välja saamisega ja kuidas luua ruumi, kus inimesed tunneksid end hästi.
Õhupallisõit. Ärkad varavalges, et taevasse tõusta
Maalehe reis TürkiKapadookia on kuulus ja Kapadookia vaatamine hommikul õhupallidelt on iga aastaga muutunud samuti üha kuulsamaks. Ent nagu iga asjaga elus, peab siingi pisut vedama.
Kevadise heitliku ilma kohta leiab meie rahvapärimusest põneva viite: „Kui piale jüripäeva seisis viil kaua külm, siis öeldi: käokülm või käovilu.“ Üllatav, aga selle ütlemise juured võivad ulatuda merede taha Iirimaale.
Värske eluloofilm lauljanna Amy Winehouse’ist „Back to Black: Amy lugu“ kardab oma peategelase deemonitega pimedusse kaasa minna.
Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Eesti juurtega Mikita Iljintšik: seisin Poola piiril vaid ühe päeva elanud lapse haual. Inimesi saadetakse surma (41)
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soode ja metsa kohta.
Eesti film on nagu oma s*tt – jälk, aga ikka vaatad. „Tulnukas 2“ näitab selgelt, et see ütlus peab endiselt paika.
Briti telestaar toob Eesti miljonite vaatajate ette: „Teie arheoloogia pakub erakordseid leide“ (37)
Briti professor, kelle saateid on näinud 250 miljonit vaatajat, hoiab käes Saaremaa 3. sajandi kuldset madu. Siis ilmub kaadrisse 14. sajandil Tallinnas surnud katkurott... Need on hetked tema värskest, Eestit tutvustavast saatest.
Kui hästi tunned kirjanik Andres Vanapat, kelle sünnist möödus 2. aprillil sada aastat?
Suur mõttemängur, absurdimeister Andres Vanapa saanuks 2. aprillil 100aastaseks. Niisama palju kui kirjaniku loodud luule, aforismid, novellid ja romaanid, väärib mäletamist tema ülimalt värvikas, suisa lummav isik.
Eesti teatri suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saadetakse viimsele teele täna Tartu Peetri kirikust. „Lavale tulek on inimese sünd, lavalt lahkumine surm,“ on maiselt lavalt 5. aprillil lahkunud Tooming öelnud. Ja lisanud: „Ainult idioot ei taha igavesse ellu.“
„Vaimuelu“ saates tuleb juttu piiblist ja piibli lugemisest, ka sellest, kuidas teha seda nii, et loetust enam-vähem aru saada õnnestuks. Lisaks räägib Jaan Tammsalu mõned seigad oma elust, milles raamatute raamatul on olnud oma roll. Omaette lugu on aga see, kuidas sattus tema kätte Salme Reegile k...