Kas teadsid, et Pärnu maakond on kaardi peal südamekujuline? Just nii see on. Ja omakorda selle südame keskel, Pärnust 17 km loode suunas asub koht nimega Lavassaare.

Kui näed sa soode keskel kaunist paika, kus majad kõrged, mehed turbased, siis reisikaart sul kohanimeks näitab, et Lavassaarde oled jõudnud sa. /Anne Viilik/

Tänaseks ca 500 elanikuga asula on alguse saanud sada aastat tagasi soomassiivile rajatud turbatööstusest. Tööstus varustas küttega peamiselt Sindi kalevivabrikut, hiljem ka Pärnu linavabrikut, turba veoks valmis 1924 Lavassaare-Pärnu-Sindi raudtee. 1941-1944 oli Vana-Lavassaares koonduslaager. Peale 1950. aastat algas turbatööstuses ja asulas uus arenguetapp. Loodi paremaid ja ajakohasemaid tööstusehitisi ning kvalifitseeritud ja kogemustega töötajate jaoks paremad elamistingimused.

Lisaks põnevale kultuuri- ja ajaloole on paik põnev ka looduslikult. Lavassaares asub looduslikus mõttes väga väärtuslik maastik: Lavassaare-Virussaare turbamaa. See on ka näiteks I kaitsekategooriasse kuuluva liigi kõre ja kivisisaliku püsielupaik. Kõre on Eesti väikseim kärnkonn. Varem oli kõre Eesti rannaniitudel ja -karjamaadel üsna tavaline, sajandi II poolest on tema arvukus pidevalt vähenenud.

Eesti Muuseumraudtee

Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee on ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum Eestis. Kitsarööpmeline raudtee kui tehnilise infrastruktuuri osa omas Eesti iseseisvuse algaastail majanduse arengus olulist rolli — see aitas arendada piirkondlike tööstusettevõtete majandustegevust. Omapärane raudtee on kujundanud läbi aastate keskkonda vaid Eestile ainulaadsel moel luues muljetavaldava vaatepildi, millega tasub lähemalt tutvuda!

Sel suvel on muuseum avatud iga päev!

E-L 11:00-18:00; P 11:00-17:00

Muuseum kutsub tutvuma erinevate kitsarööpmeliste veeremitega ja muude raudteealaste eksponaatidega. Hitteksponaat nii suurte kui väikeste jaoks on muidugi töötav auruvedur.

Juuni algusest septembri lõpuni sõidab muuseumi (Müramaa) ja Lavassaare vahel muuseumrong. Rong on käigus igal laupäeval ja pühapäeval, septembris vaid laupäeviti. Muuseumraudtee pikkuseks on 2 km. Väljumine on muuseumi eest ja sõit kestab 25 minutit. Kuni 5-aastastele lastele on Muuseumraudtee külastus tasuta!

Kuidas muuseumisse tulla?

Kuni 31. oktoobrini saab Pärnust ka ühistranspordiga muuseumisse ning tagasi sõita. Pärnust Lavassaarde toovad kell 10:30, 12:30 ja 14:30 bussid nr. 54-1 ja 54-2. Peatuse nimetus on “Raudteemuuseum”. Tagasi saab bussiga Pärnusse kell 13:32, 15:27 ja 17:27. Kuid juhime tähelepanu, et bussid jõuavad meieni vaid ettetellimisel peatusega nendel kellaaegadel, muidu buss sinna ei sõida.

3.-4. august: Tähistame raudteelastepäeva

Vanemad põlvkonnad mäletavad veel töörahva erinevaid pidupäevi. Oma päev oli nii kaluritel, kosmonautidel, kaevuritel, õpetajatel, energeetikutel kui paljudel teistel. Raudteelased üle kogu suure maa rivistusid pidustusteks augusti esimesel pühapäeval.

Toreda nostalgiaga tähistatakse raudteelaste päeva Aurupäevade programmiga ka muuseumis. Siis sõidab rong vastavalt laupäevasele ja pühapäevasele sõiduplaanile.

Videosaalis näeb näitust kitsarööpmelistest aururongidest ja kohvikust saab ka mõnusat kehakinnitust.

Mida külastajad on külaliste raamatusse kirjutanud?

„Hiiglatore elamus!„

„Suurepärane üritus!

Incredibly cool museum. And with a ride!”

„Vahva, et Eestis on inimesi, kes viitsivad panustada, et teistel oleks, mida vaadata ja mälestused, mida mäletada.”

„Suur tänu toreda ekspositsiooni eest. Väga tore on näha vanu ronge ja kõike sellega seonduvat.”

Mida suvine Pärnumaa veel kultuuri- ja ajaloohuvilisele pakub?

Pärnumaal Kurgjal tegutseb kultuurilooliselt olulise Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, kus võib tutvuda esivanemate elu-olu, tööde ja kommetega. Ajalugu jutustavad ka eksponaadid Halinga Automuuseumis. Külastamist väärivad veel Suurküla Häädemeestel, Ranna talu Jaagupis ning seiklus mööda vana raudteetammi.

Pärnumaal ringi sõites leiab väikeseid armsaid kirikuid, kus toimub läbi suve kauneid kontserte. Mööda rannikuäärt liikudes saab osa kalurikülade kultuurist ja üritustest.

Üks neist on lausa 6 nädalat kestev Päikeseloojangu festival. Ligi 50 sündmusest koosnev programm toimub Kablis ja selle ümbruses. Toimuvad kontserdid, teatrietendused, filmiõhtud, vestlusõhtu, ekskursioonid, lastehommik, kodukohvik, temaatilised päevad jne.