Sevilla 4 km² suurusest vanalinnast leiab koguni 3 erinevat UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat hoonet. Nendeks on Reales Alcázares palee kompleks, Sevilla katedraal ja Archivo General de Indias ehk üldarhiiv. Isegi tänapäeval on Sevilla üldarhiiv väga populaarne oma Kolumbuse originaalkirjade ja uppunud laevade vanade ürikute tõttu. Sevilla asub Guadalquiviri jõe ääres ja on kusjuures Hispaania ainus jõesadamaga linn. Seal asub ka Hispaania vanim säilinud ehk juba 18. sajandist pärit härjavõitluse areen Plaza de Toros de la Maestranza.

Sevilla. Foto: Flickr

Sevilla kohale tekkis 9. või 8. sajandil eKr linn, mida roomlased tundsid kui Hispalis (pärineb pruunia sõnast tasandik). Hispalise varemetele rajasid oma linna roomlased ja seejärel vallutasid 712. aastal selle hoopis araablastest maurid. Neist enamus olid pärit Marokost ning nad valitsesid üpris suuri Hispaania alasid mitu sajandit. Araablaste valitsusajal hakati linna kutsuma Isbiliaks ning hiljem sai nimeks Sevilla. Just nemad lasid linna ehitada ka mošee, mis valmis 1198. aastaks. Pärast mauride välja tõrjumist mošee küll lõhuti, aga selle torn on tänaseni alles. Mošee varemetele rajati maailma suurim gooti stiilis ehitatud kirik — Sevilla katedraal. Mošee torn ehk minarett oli aga ära lõhkumiseks liiga ilus ja seega otsustati see katedraali kõrvale kellatorniks jätta. Hilisema maavärina tagajärjel tuli torni ülemist osa renoveerida ja siis otsustati kuppel asendada pronksist tuulelipuga ning torn sai endale nimeks La Giralda. Tänapäeval on sellest saanud üks Sevilla tuntuim ehitis. Torni külastades avaneb sealt imeline vaade kogu linnale. Kusjuures viib torni otsa treppide asemel hoopis kaldtee väidetavalt sellepärast, et vanasti kasutati üles ja alla käimiseks hoopis eesleid.

Sevilla katedraal. Foto: Flickr

Tänu mauridele on Sevillas ka mitmeid kauneid aedu. Katedraalist vaid mõnesaja meetri kaugusel asub Hispaania üks kauneim palee ja aedade kompleks Reales Alcázares ehk Kuninglik palee. See palee on juba viimased 700 aastat olnud Hispaania kuningapere üheks ametlikuks residentsiks. Reales Alcázares palee on 12. sajandist pärit ning läbis 14. sajandil üsna ulatusliku uuenduse, aga sellegipoolest on mauri stiil tänaseni säilinud. Turistide silmailuks on alles kõikvõimalikud kaunid dekoratsioonid ja värvilised plaadid. Paleed külastades tuleks kindlasti leida aega ka selle juurde kuuluva aia külastamiseks. Mauride valitsusajal rajati aia kastmiseks spetsiaalne 16 kilomeetri pikkune akvedukt. Pärast katedraali külastamist tasub üles otsida ka Archivo General de Indias ehk üldarhiiv. Vanade ürikutega kellegi küll niisama tutvuda ei lasta, aga koht on külastamist väärt juba ainuüksi oma arhitektuuri pärast.

Kui Itaalia maadeavastaja Christoph Kolumbus jõudis Hispaaniast esimest korda Ameerikasse 1492. aastal, siis juba 1493. aastal alustas ta oma teist avastusretke Ameerika koloniseerimiseks. Tänu sellele retkele tekkis Euroopal esimest korda püsiv kontakt Uue Maailmaga. Üsna varsti sai Sevilla endale kuningalt kolooniatega kaubitsemise monopoli ja muutus seeläbi Euroopa üheks suurimaks ja jõukaimaks linnaks. Kiiresti kasvava kaubavahetuse organiseerimiseks ja kaupmeestele äri ajamiseks lasi Hispaania kuningas Felipe II Guadalquiviri jõe lähedale ehitada ka suure turuhoone. Vanas turuhoones tegutsebki praegune General de Indias ehk üldarhiiv, kus hoitakse peaaegu kõiki ürikuid hispaanlaste koloniaalvallutustest Uues Maailmas. Kokku on seal umbes 9 kilomeetrit riiuleid ning 80 miljonit lehekülge erinevaid dokumente ja kaarte.

Sevillasse minnes tuleks kindlasti külastada ka María Luisa pargis asuvat maailmakuulsat Plaza de España väljakut. Selle Guadalquiviri jõe kaldal asuva väljaku mõõtmed ja suurejoonelisus on tõeliselt muljetavaldavad. Väljaku kogu pindala on 50 000m2 ja selle ümber on 515 meetri pikkune kanal, millel on tavaliselt võimalik soovi korral paadiga sõita. Kanali ületamiseks on ka neli silda, millest igaüks tähistab ühte iidset Hispaania kuningriiki. Väljaku ääres on ka 48 erinevat kivimosaiiki, mis tähistavad erinevaid Hispaania provintse. Arvatavasti on tegemist ühe maailma ilusaima väljakuga. Plaza de España väljak ehitati María Luisa parki 1929. aastal toimunud Ibero- Ameerika ekspositsiooniks, mille peamisteks eesmärkideks oli kultuuri tutvustamine ja turismi edendamine.

Sevilla Plaza de España. Foto: Flickr

Sevillas asub ka maailma üks vanimaid ja olulisemaid härjavõitluse areene Plaza de Toros de la Maestranza, mis valmis järk-järgult aastail 1749-1881. Kompleksi kuulub lisaks 13 000 pealtvaatajat mahutavale areenile ka muuseum, kiirabihaigla, kabel ja tall hobuste hoidmiseks. Külastuse käigus on võimalik oma silmaga kõiki neid kohti näha. Muuseumis on kõigile vaatamiseks lisaks paljudele maalidele näiteks ka toreadooride uhked kostüümid. Härjavõitlusareeni lähedal asub 36 meetri kõrgune Torre del Oro kunagine vahitorn, mis tänapäeval tegutseb muuseumina. Vaenlaste laevade ülesvoolu sõitmise takistamiseks seati Torre del Oro ja vastaskaldal asuva Torre de la Plata vahele metallist kett. Hiljem on tornil olnud palju kasutusviise: see on olnud püssirohuladu, kabel, vangla ja sadamakontor. 1755. aasta Lissaboni maavärina ajal sai torn tõsiselt kahjustada ning see taastati koos torni juurdeehitusega alles 1960. aastal.

Sevilla Torre del Oro. Foto: Flickr

Muuseume on Sevillas omajagu, aga eraldi välja toomist väärivad kindlasti kaunite kunstide muuseum Museo de Bellas Artes ja flamenko muuseum Museo del Baile Flamenco. Kaunistide kunstide muuseumis saab imetleda näiteks El Greco, Velázqueze, Pacheco ja Alonso Cano suurepäraseid töid. Sevilla flamenko muuseumi interaktiivsed eksponaadid selgitavad selle imelise tantsu päritolu ja arengut ning seal toimuvad tihti ka erinevad töögrupid, seminarid ning väga kõrgetasemelised etendused. Sevillat peetakse kusjuures ka flamenko sünnikohaks. Seal kandis ringis jalutades tasuks vaatama minna ka Euroopa esimest tubakatehast Real Fábrica de Tabacos de Sevilla, mille hoones tegutsevad 20. sajandist alates Sevilla ülikooli rektoraat ja mõned teaduskonnad.

Lisaks Plaza de España väljaku juures asuvale imeilusale Parque de María Luisa pargile on Sevillas veel mitmeid ilusaid kohti, kus on eriti hea kuumadel suvepäevadel puude ja palmide varjus jalutada. Üheks selliseks on Parque de los Principes, kus on lisaks kahele mänguväljakule ja mitmetele sportimisvõimalustele ka eraldi lemmikloomadele mõeldud ala. Lisaks roosipõõsastele ja palmidele on pargis ka väga palju imeliselt lõhnavaid tsitrusepuid. Vana tubakatehase vahetus läheduses asub paljude purskkaevude ja umbes saja erineva taimeliigiga Jardines del Prado park. Külastamist väärivad ka Parque Magallanes, Jardines de la Buhaira ja Jardines de Murillo.

Sevilla pakub midagi nii kunsti- ja ajaloohuvilistele, kui ka lihtsalt ilusat ilma, head toitu ja muretut atmosfääri hindavatele inimestele. Linna peamiste vaatamisväärsustega on võimalik ühe päevaga tutvuda, aga võimaluse korral võiks Sevillas veeta siiski mitu päeva ja nautida kõike, mida sellel imelisel linnal on pakkuda.

Kadri-Johanna reisiblogi leiad SIIT!