MI MÉXICO | Nii lennatakse Helsingist Puerto Vallartasse — rända piltide abil üle maade ja merede, mis tee peale jäid

Käisin märtsis Mehhikos, jätsin sinna osa oma südamest ja räägin teile ka, miks. Esimeses osas alles lendan. Kui tahad teada, millised näevad ülevalt vaadates välja Norra meri, Gröönimaa, Kanada ja mitmed Ameerika osariigid nagu näiteks Alabama või Oklahoma, siis vaata galeriid! Pildid on (vähemalt enam-vähem) ajalises järjekorras.

Ma pole kunagi lennukiga nii pikka maad lennanud, praktiliselt 10000 kilomeetrit, 9960 täpsemalt. Kuigi ma ei raatsinud avanevate vaadete tõttu tunnikestki magada, jäi sellest 12 tunnist ikkagi väheks — vot nii mõnus oli! Mitte ainult vaated aknast välja, vaid ka lennukis sees.

Miks siis nii palju kära kõigest lennusõidu ümber? Sest see polnud päris tavaline lennusõit. Kui tegin Mehhiko reisiplaane, siis lisaks sellele, et see sihtkoht on olnud suur unistus, tekitas suures koguses positiivset ärevust ka fakt, et nii pikka maad järjest saab sõita ainult uue generatsiooni lennuk ehk siis Airbus A350 XWB — mille Finnair esimesena Euroopa lennufirmadest omale 2015. aastal soetas. Avanes ka võimalus saata see lennureis mööda lausa äriklassis, nii et kurta oleks tõesti patt. Aga tegelikult ma ei kurdagi kunagi, suhteliselt ajuvaba tegevus ju… Samas maailma kõige suurem kurtja võiks panna end proovile ja veeta üks päevake selle lennuki äriklassis kuhugi sõites, võttes eesmärgiks võimalikult palju kurta. Oleks paras väljakutse.

Ülejäänud loo räägin piltide abil — sõnad jätan Mehhiko enda jaoks, kirjutada on palju mõnusam sellest, mida tegin, mitte mida nägin, eks ole. Lennukis ei teinud ma vastavalt heale tavale suurt muud kui istusin, lamasin, vaatasin aknast välja ja lasin end toita ja katta. Vaata galeriid kõigest sellest ja järgmises osas räägin juba esimesest kohtumisest imelise maaga nimega Mehhiko.

JÄRGNEB…