Kui peaks nimetama midagi, mis riigi- ja usupiire ületades kõiki ühtviisi köidab, siis tuleb jalgpall ühe esimese asjana pähe. Siis tulevad aga meelde kõik need mehed, kes kogunevad rahumeelselt igas külas, igas linnas, igal pool maailmas laua ümber. Malet mängima. Ja mitte iialgi ei lõppe need lahingud kakustega või hommikuni kestvate joomingutega kõrtsis.

ESFAHAN. IRAAN: Selle aasta jaanuaris andis Saudi Araabia kõrgeim islamivaimulik välja otsuse, mille kohaselt on keelatud meelelahutuste hulgas ka malemäng - see olevat hasartmäng, aja ning raha raiskamine, mis lisaks kõigele tekitavat ka mängijatevahelist viha ning vaenu. Iraani parkides jalutades tundub uskumatu, et ka seal keelati malemäng ära pärast 1979. aasta revolutsiooni. 1988. aastal mõtles kõrgeim juht ajatolla Khomeini ümber ning keeld tühistati. See kõik on eriti hämmastav selle taustal, et just moslemid olid need, kes pärast Pärsia vallutamist 7. sajandil malemängust vaimustusid ja selle ka Euroopasse tõid.

SHIANDA, KENYA: Pisikeses üsna vaeses Aafrika külas tundub jalgpall suurepärane meelelahutus - mängimiseks on vaja kamba meeste peale ühte palli ja ühte suuremat väljakut. Kabe jaoks on ainult kahe mehe jaoks vaja malelauda – Egiptusest alguse saanud mäng vahetas lauda siis, kui Pärsia päritolu malega Euroopas kohtus - ja tervet hulka nuppe. Vaikust ja varjulist kohta. Aga tõeliselt head asjad kipuvadki kallimad ja raskemalt kättesaadavad olema.

BELGRAD, SERBIA: Entsüklopeediad räägivad, et pikim malemäng (tänapäeva reeglitega järgi, st malekelladega) mängiti Belgradis Nikolici ja Arsovici vahel. Mäng kestis 20 tundi, 15 minutit ning oli 269 käigu pikkune ja tulemuseks oli... viik!
Belgradi parkidesse jääb küll mulje, et mehed kogunevad malemänguks reedel ja lõpetavad partii pühapäeva õhtul – ent paraku on need rekordid kõik dokumenteerimata jäänud.

STEPANAKERT, MÄGI-KARABAHH: 2. aprilli varahommikul ägenes Mägi-Karabahhis midagi, millest välispoliitika eksperdid räägivad kui “madala intensiivsusega sõjast”. Nelja päevaga hukkus poolsada inimest, ent leinast suurem oli hirm, et sõda puhkeb uue hooga taas. Mängu ei peata aga miski.


MRAUK U, MYANMAR: Kui välisuudiseid lugedes pole lihtne Myanmari armuda, siis kohapeal mööda tänavaid jalutades pole see kuigi keeruline. Kuidas on võimalik, et samade inimeste hulgas, samadel tänavatel, on kasvanud diktaatorid, sõjaväejuhid ja türannid, kelle taandumine on väga-väga aeglane, jääbki lahendamata mõistatuseks. Ent Myanmari traditsioonilise male - sittuyini - mõistatused lahenevad aga igal tänavanurgal. Ratsude asemel kappavad üle laua sõjaelevandid ja kuninga asemel on tähtsaim tegelene kindral, ent suures plaanis on see ikkagi male, mida tunneb ülejäänud maailm.

NOVI PAZAR, SERBIA: Male võib anda ka korraliku füüsilise koormuse – kõik sõltub nuppude ja väljaku suurusest.


JEONJU, LÕUNA-KOREA: Kabe, nagu malegi, on mõttesport, kus teoorias võistlevad kaks partnerit. Kui ametlikel kabe- ja maleturniiridel on see tõesti mees-mehe vastu mäng, siis parkides toimuvad ikka konsultatsioonipartiid, kus spontaanselt kogunevad kõike mängust teadvad ja omavahel targutavad tiimid.