VAATA | Kurb, aga tõsi! 25 maagilist reisisihtkohta, millest paljud võivad juba 10 aasta pärast planeedilt kadunud olla

 (2)
Taj Mahal
Taj MahalUnsplash

Patagoonia liustikest Veneetsia uppuvate tänavateni — maailm on täis lootusetult ohustatud loodus- ja inimtekkelisi maailmaimesid, mis vaid loetud aastate pärast igaveseks planeedilt kaovad. Heidame pilgu 25le vaatamisväärsusele, mida peaksid kindlasti järgmise 10 aasta jooksul külastama, kuna järgmist võimalust ei pruugi tulla. Mõned objektid nimekirjas on vägagi üllatavad!

Seišellid

Seišellid Unsplash

Vastabiellunute ja idüllilise puhkuseparadiisi otsijate lemmik reisisihtkoht on kahtlemata India ookeanis paiknev Seišellide saarestik, mis on teadlaste hinnangul rannajoone erosiooni tõttu 50 kuni 100 aasta pärast täielikult vee alla kadunud.

Kilimanjaro lumine mäetipp

Kilimajaro mäetipp Unsplash


Harrastusmägironijate lemmik mäetipp Kilimanjaro Tansaanias on ainuüksi ajavahemikus 1912 — 2007 kaotanud enam kui 85% oma massist. Mis siis veel tänapäevast rääkida. Sellist lumist vaatepilti tasub igatahes praegu nautida, kuna tulevik on tume.

Miradori org Tikali rahvuspargis

Mirador Unsplash


Maaliline karstitekkeline Miradori org ning Tikani rahvuspark Guatemalas on koduks maiade tsivilisatsiooni müstilistele varemetele. Rüüstamine ja metsapõlengud on neid hindamatu väärtusega ajaloolisi pärle järk-järgult hävitamas.

Sundarbansi mets Gangese jõe suudmes

Sundarbans Unsplash

Legendaarne Sundarbans India ja Bangladeši territooriumidel on koduks maailma suurimatele mangroovimetsadele, kus luusivad säärased ohustatud liigid nagu näiteks tiigrid. Lageraie, reostus, fossiilkütuste jätkuv tarbimine ja veetaseme tõus on seda põlisdžunglit järk-järgult neelamas.

Patagoonia liustlikud

Unsplash

Maailma üheks kaunimaks looduslikuks turismiatraktsiooniks ja ekstreemsportlaste meelispaigaks peetud Patagoonia igikelts Argentiinas on kerkinud temperatuuride ning vähenenud sademete tõttu drastiliselt kahanenud.

Zahara de la Sierra

Valge külake Unsplash

Lõuna-Hispaania Andaluusia mägedes paikneva Cádizi provintsi asula Zahara de la Sierra on rahvasuus saanud hellitavalt nimeks “valge külake”. Hüppeliselt kerkinud temperatuuride ning vähenenud sademete tõttu on Zahara de la Sierra viimastel aastatel järsult oma looma- ja taimerikkust kaotamas.

Outer Banksi tuletorn

Outer Banksi tuletorn Scanpix


Lõuna-Carolinas asuva saarekese Outer Banksi rannajoon on erosiooni tõttu stabiilselt taandunud, mistõttu on ohus kuulus Hatterase neeme tuletorn, mis pärit 1870. aastast ja omab suurt ajaloolist väärtust. Hiljuti räsis torni orkaan Dorian.

Madagaskari metsad

Madagaskar Unsplash


Madagaskari saare isemoodi metsadele ennustatakse eluiga veel kõigest 35ks aastaks ning arvukad metsapõlengud ja massiline lageraie halvendavad seda prognoosi veelgi.

Glacieri rahvuspark

Glacieri rahvuspark Unsplash


Ameerika Ühendriikides asuva Glacieri rahvuspargi liustike arv on viimaste aastate jooksul vähenenud 150lt vähem kui 25le. Teadlaste hinnangul pole 15 aasta pärast Glacieris ühtegi liustikku.

Veneetsia

Veneetsia Unsplash


Kui oled unistanud romantilisest gondlisõidust Veneetsia tänavkanalites, peaksid selle järgmiste aastate jooksul kindlasti ette võtma, kuna rängad üleujutused ja linna stabiilne vajumine on juba praegu enamike ehitiste struktuuri pöördumatult kahjustanud.

Machu Picchu

Machu Picchu Unsplash

Inkade impeeriumi varemed meelitavad igal aastal Peruusse miljoneid turiste, mida on tunduvalt rohkem kui UNESCO määratud 2500 külastaja piir päevas. Seega, kui looduslikule erosioonile lisada veel uudistavate inimeste jalakesed, mis pidevalt varemetel tatsuvad, on iidsete ehitiste kokku varisemine vaid aja küsimus.

Galapagose saared

Galapagose kilpkonn Unsplash


Ecuadori rannikul paiknevate Galapagose saarte õhkõrn suletud ökosüsteem ning sellest tingitud ainulaadsed loomaliigid, kellest kuulsamad on näiteks hiidkilpkonnad, meelitavad kohale palju inimesi, kes seda ilu imetleda ihkavad. Puutumatu ning metsik loodus ja turistid aga paraku kokku ei sobi.

Kongo vihmametsad

Kongo vihmametsad Scanpix


Maailma suuruselt teised vihmametsad paiknevad Aafrikas ning oma 10 000 taime-, 1000 linnu- ning 400 imetajaliigiga on liigirikkuselt ühed mitmekesisemaid. ÜRO ennustab, et aastaks 2040 on kaks kolmandikku Kongo vihmametsadest ühes seal pesitseva looma- ja taimeriigiga täielikult hävinud.

Surnumeri

Surnumeri Unsplash


Jordaania ja Iisraeli piiril paiknev ülisoolane Surnumeri on viimase 40 aasta vältel oma pindalast kolmandiku kaotanud ja veetase on langenud lausa 25 meetrit. Kui ümbritsevad naaberriigid jätkavad Jordani jõest vee ammutamist, võib järgmise 50 aasta jooksul Surnumeri täielikult kuivada.

Everglade’i märgala

Everglades'i märgala Unsplash

Everglade’i märgala Floridas on ametlikult nimetatud Ameerika Ühendriikide ohustatuimaks looduskaitsealaks, kuna liigne veetasemetõus ja sellest tingitud võõrliigid ühes linnastumisega on kõik süüdlased Everglade'i kadumises.

Alpid

Alpid Unsplash

Halvad uudised matkajatele ja talispordi harrastajatele — kliimamuutus on mõjutanud ka sellist mägimassiivi nagu Alpid, kuna need asuvad teiste mäestikega võrreldes madalamal. Igal aastal kaotavad Euroopa uhkeimad mäetipud umbes 3% oma igijääst, mis tähendab, et 2050. aastaks pole lumiseid mäetippe enam ollagi.

Tuvalu

Tuvalu Scanpix


Vaikses ookeanis Austraalia ja Hawaii vahel on 9 saarest koosnev Polüneesia saarestik, milles asuv Tuvalu seisab silmitsi vältimatu hävinguga. Veetaseme tõus ähvardab selle saarestiku planeedilt pühkida, kuna üleüldiselt on sealseks kõrguseks vaid 4,5 m üle merepinna.

Taj Mahal

Unsplash


India ikoonilisemaid ehitisi on Taj Mahal, mille kohta teadlased on väljastanud üllatava prognoosi, et kuulus tempel võib saastatuse ja erosiooni tõttu üsna pea kokku variseda.

Suur Vallrahu

Suur Vallrahu Scanpix

Maailma suurim korallrahude süsteem Austraalia ranniku lähistel on kliimamuutustest tingitud temperatuuritõusu tõttu viimase 30 aasta jooksul enam kui poole oma pindalast kaotanud. Happereostus on põhjustanud ka korallide pleekimise, mis paneb teadlasi arvama, et korallrahu kaob juba 2030. aastaks.

Püramiidid Egiptuses

Püramiidid Egiptuses Unsplash


Egiptuse püramiidid ja Sfinks kahanevad erosiooni tõttu hirmuäratava kiirusega, kuna reovesi õõnestab ja rikub ehitiste vundamenti. Samuti kipuvad rajatistele liiga tegema aastakümnete jooksul edasi-tagasi voorinud turistid. Teadlased kardavad, et iidsete hauakambrite varisemine on vältimatu.

Amazoni vihmametsad

Amazoni vihmametsad Scanpix

7 miljonil ruutkilomeetril laiuvad Brasiilia vihmametsad on maailma suurimad ja koduks äärmiselt paljudele ohustatud looma- ja taimeliikidele. Põllumajanduse hüppeline kasv ning metsatulekahjud mõjutavad vihmametsade ning sealse elu olevikku ja tulevikku. Teadlased ennustavad, et Amazoni vihmametsad võivad 100 aasta pärast olla täiesti kadunud. See prognoos muutus aga tunduvalt süngemaks viimatiste metsapõlengutega.

Hiina müür

Hiina müür Unsplash

Suurim inimtekkeline ehitis maailmas on vastu pidanud üle 2000 aasta, kuid hiljutine põllumajanduse areng ja pinnase ülekultiveerimine on tekitanud kahele kolmandile müürist pöördumatut kahju ning see võib varemeisse vajuda kõigest 20 aasta jooksul.

Maldiivid

Maldiivid Unsplash

India ookeanis asuvad eksootilist puhkusepaika pakkuvad Maldiivid vajuvad kliimamuutuste tõttu aeglaselt vee alla ning teadlased ennustavad, et 100 aasta pärast on need vaid ilus mälestus.

Timbuktu mošeed

Djinguereber mošee Scanpix

Peamiselt savimudast koosnevad Djinguereberi templid Malil on pärit 14.-16. sajandist ning lisatud UNESCO maailmapärandisse. Ükski juriidiline kaitse ei suuda neid aga panna trotsima temperatuuritõusu ja sademete tihenemist.

Big Sur

Big Sur Californias Unsplash

Vaalavaatluse poolest kuulus mägine Big Sur Californias on viimaste aastate põudades ja kulupõlengutes kannatada saanud ja nii mõnedki loomaliigid on sellest regioonist kadunud, mis teeb teadlased murelikuks.