Miks minna

St Tropez on otse öeldes Euroopa kuulsaim kuurort, mis meelitas andekaid ja vabameelseid juba ammu enne Brigitte Bardot’ aega. Juliette Greco, Boris Vian, Sartre ja Picasso – alati ettearvamatu Paul Signac juhatas nad 19. sajandi lõpul kohale ja järgmise sajandi neljakümnendateks-viiekümnendateks oli külakesest saanud Pariisi vasaku kalda suvine pikendus.

Kui Bardot mängis filmis „Ja jumal lõi naise”, muutus kohalik mõningane pahelisus üleilmselt tuntuks.

Praegugi saabub ikka veel jahtide viisi kuulsaid, rikkaid ja tähtsaid tegelasi, kes kohtuvad üksteisega Pampelonne’i rannas asuva Le Club 55 villa soiréedel või Byblosi hotelli ööklubis Les Caves du Roy. Ning nüüd võivad eurooplaste ja ameeriklaste kõrval olla nendeks tähtsateks külalisteks ka venelased, brasiillased või hiinlased. Kui neid poleks, siis poleks mõnusa väikelinnakese tänavad täis jahirendifirmasid, kõrgklassi kinnisvaraagentuure, üle mõistuse kalleid restorane ning maailmaklassi disainerite poekesi.

A-klassi kuulsuste kiiluvees saabub alati ka mingi hulk kaasajooksikuid, kelle peamiseks mõtteks on eesmärgitu ekstravagantsus, mis teinekord mõjub veidi häirivalt. Ent need kõrgetel kontsadel, väheses riietuses ja mitte kõige nutikamad kaaslased on siiski vajalikud, et hoida St Tropez’d üleilmses rambivalguses.

Ümbrus aitab glamuurile samuti kaasa. Metsaga kaetud kivine St Tropez’ poolsaar on vaatamisväärsus omaette ning samuti vaated teisel pool lahte asuvatele Maures’ mägedele. See väline kest aga varjab mitmekihilist elu, mis hõlmab nii villades elu nautivaid moguleid kui hommikul korviga turule tõttavaid kohalikke. Kuid hoiatuseks olgu öeldud, et vähemalt suvel pole te siin kindlasti üksi. St Tropez võtab siis vastu kuni 100 000 külastajat päevas.

Kuidas kohale jõuda?

St Tropez’le lähim lennujaam on Toulon-Hyères (www.toulon-hyeres.aeroport.fr), mis asub 50minutilise sõidu kaugusel.

Teine võimalus on Nice-Côte d’Azuri lennujaam (www.nice.aeroport.fr), mis asub olenevalt liiklusoludest umbes 90minutilise sõidu kaugusel.

Sõit lennujaamast linna

Toulon-Hyèresi lennujaama takso (tel 00 33 49 400 6000; www.taxis-hyeres.com) maksab umbes 130 eurot üks ots. Buss nr 7803 (www.varlib.fr) läheb St Tropez’sse viis korda päevas, ühe suuna hind on umbes 2 eurot.

Nice’i lennujaamast saab liiklusummikuid vältida helikopteriga sõites, aga seda vaid juhul, kui saab seda endale rahaliselt lubada. Lennuaeg on 20 minutit. Azur Hélicoptère (www.azurhelico.com) viib 790 euro eest korraga kolm inimest.

Taksosõit (tel 137 878) läheb päeval maksma 234-266 eurot ning õhtul kella seitsmest kuni hommikul kella seitsmeni tuleb selle eest tasuda 258–276 eurot. Happy Traffic (tel 00 33 66 933 2275, www.happy-traffic.com) viib aga mootorrattaga kohale umbes 230 euro eest.

Tunduvalt odavam variant on buss. Bussiga nr 3003 tuleks minna St Raphaëli. Buss väljub 1. terminalist, mis asub 5. kail või 2. terminalist, mis on 1. kail. St Raphaëlist tuleb sõita bussiga nr 7601 Saint Tropez’sse. See läheb maksma kokku 17 eurot – aega võib niimoodi kuluda paar tundi või liiklusolude tõttu ka tunduvalt rohkem.

Viimaks tasub kaaluda ka praami. Nice’i lennujaamas neid ei leidu, küll aga St Raphaëlis. Minge bussiga nr 3003 lennujaamast St Raphaëli, nagu eespool kirjeldatud, siis jalutage St Raphaëli vanasse sadamasse. Seejärel minge Bateaux de St Raphaëli süstikpraamile (www.bateauxsaintraphael.com), mis viib teid üle lahe St Tropez’sse. Sõit võtab umbes tunni. Pilet maksab 14 eurot ühe suuna eest (2–9 aastastele 9 eurot).

Autoga liikumine

Suvistel tipphooaegadel on peateedel maailmatasemel ummikud. Isegi aprillis on mul viimase mõne kilomeetri läbimiseks kulunud kaks tundi. Seega soovitan peateed vältida. Selleks sõitke St Tropez’sse pöörava tee sildi juurest edasi Gassini või La Croix-Valmeri. Sealt minge kõrvalteid mööda läbi Ramatuelle’i ja mööda Ste Anne’i kabelist ning jõuategi St Tropez’sse, lihtsalt teiselt poolt. Teine võimalus on saabuda enne poolt kaheksat hommikul ja lahkuda pärast kella üheksat õhtul.

Veel üks võimalus on sõita autoga St Raphaëli või Ste Maxime’i ning auto sinna jätta ja praamiga üle lahe sõita. St Raphaëlis minge Bateaux de St Raphaëli praami peale (vt eespool). Ste Maxime’is minge Bateaux Vertsi praamile (tel 00 33 49 449 2939; www.bateauxverts.com), aadressil 14 Quai Léon Condroyer. St Tropez’sse sõidab umbes 15 minutit: ühe suuna pilet maksab 7,30 eurot ja edasi-tagasipilet 13 eurot (lastele vastavalt 3,80 ja 7,30).

Kruiisid

Kruiisilaevad jäävad sadamas ankrusse ja reisijad toimetatakse paatidega otse St Tropez’ südamesse. Kõik, mida vaja näha – kauplused, kohvikud, restoranid, omapärased vanad tänavad, keskväljak - on 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Asjalik turismiinfokeskus (tel 974 521; www.ot-saint-tropez.com) asub sadamas Jean Jaurèsi kail. Või haarake Passeport Croisiere’ brošüür, mis on mõeldud spetsiaalselt kruiisireisijatele. Paljude reklaamide kõrval leidub seal ka teavet selle kohta, mida teha ja kuhu minna St Tropez’s. Brošüüri saab turismiinfokeskuse teenindajalt või internetist aadressilt www.ot-saint-tropez.com.

Kuidas liikuda

Jalgsi: Enamikule tänavatele mahuks vaid kaks eeslit kõrvuti. Ühistransport on praktiliselt olematu ning autoga satute vaid veel rohkematesse ummikutesse. Ainus viis liigelda ongi jalgsi. Samas aga asuvad kõik need kuulsad rannad, sealhulgas Pampelonne pea kuue kilomeetri kaugusel. Need ei jää isegi St Tropez’ territooriumile, vaid naaberasulasse Ramatuelle’i.

Randadesse viivad paar süstikbussi, ent need väljuvad vaid kallimatest hotellidest. Lahendus on laenutada jalgratas või motoroller. Proovige Rolling Bikesi (tel 00 33 49 497 0939; www.rolling-bikes.com) aadressil 14 Avenue Général Leclerc. Sealt saate üürida 15 euro eest päevaks ratta või 40 euro eest motorolleri.

Kui aga soovite St Tropez’d merelt näha, minge ühetunnisele paadisõidule, mis väljub Vieux’ sadamast ja mida pakub Transports Maritimes Tropeziens (tel 00 33 49 455 0992; promenades-en-mer). Mu usun, et on meeltmööda nii lahe ja maismaa ilu kui ka Brigitte Bardot’ maja tagasihoidlikkus. Hind on 9 eurot täiskasvanule, 4 eurot alla 10aastastele.

Kohalikud seadused ja tavad

Prantsuse seadus nõuab, et isikut tõendav dokument peab alati olemas olema, nii et passi tuleb alati kaasas kanda (või ID-kaarti).

Autos peab olema kollane helkurvest. Seaduse järgi tuleb see selga panna, kui auto peaks rikki minema ning on vaja tiheda liiklusega maantee ääres autost väljuda.

Hea teada

Hädaabinumber: 112
St Tropez’ turismiinfokeskus: (tel 00 33 49 497 4521, www.ot-saint-tropez.com), Quai Jean Jaurès, St Tropez
Valuuta: euro
Suunakood: Eestist helistades 00 33. Prantsuse telefoninumbrid on peaaegu kõik 10-kohalised ning algavad nulliga. Välismaalt helistades jätke 0 ära.

Jean Jaurèsi kai

Alustage jalutuskäiku sadamas turismiinfopunkti juures. Kai maapoolsel küljel on šikid ja põrgulikult kallid restoranid ning terrassibaarid. Neist kuulsaim ongi see, mis esimesena teie teele jääb. Sénéquier’ tunnete ära punaste režissööritoolide ja kolmnurksete laudade järgi. Siin on nähtud näiteks Jacques Chiraci. Ja ka kõiki teisi, kellest te üldse kunagi kuulnud olete.

Sadamapoolses osas on loomulikult jahid – suured nagu Salisbury tasandik ja läikivad nagu pühademunad. Päevased sildumistasud ulatuvad siin 1400 euroni. Jahiomanikud ja nende külalised naudivad laevatekil joogipoolist, tegemata välja, ent olles samas täiel määral teadlikud asjaolust, et neid jõllitavad sajad möödujad.

La Glaye rand

Suunduge mööda Mistrali kaid Portalet’ torni poole, pugege majade vahelt läbi ning jõuate La Glaye randa. Rand, mida ääristavad Saint-Tropez’ vanima linnaosa majad, on küllalt väike, ent see-eest kaunikujuline. Saint Tropez’ vanalinnas on peale La Glaye ranna veel kaks väiksemat randa, neisse jõuate piki rannikut edasi minnes.

Vanalinn

Need ookrikarva tänavad on ilmselt maailmas ainsad, kus kõrgmoepoed seisavad otse toidupoodide vastas. Astuge sisse ka Saint-Tropez’ kirikusse, kus altarist vasakul võib näha linna kaitsepühaku büsti. Jah, tõepoolest on olnud olemas keegi Tropez (või Torpes või Torpetius, nagu teda nimetati ladina keeles).

Ta oli Rooma sõdur, kel raiuti ristiusu omaksvõtmise eest pea maha. Tema pea jäi Itaaliasse Pisa kabelisse ning keha asetati paati ja lükati merele. Paat ning selle isevärki meeskond, mis koosnes Torpetiusest, kukest ja koerast, olla 17. mail 68. aastal maabunud praeguses Saint-Tropez’s.

Tsitadell

Küla kõrgeimas kohas saavad huvilised ronida mööda rohelist metsaga kaetud künkanõlva 16. sajandist pärineva tsitadelli juurde (4). Saint-Tropez’ tsitadell on muljetavaldav kaitseehitis, mis püstitati selleks, et hoida silma peal nii rannikul kui ka linnaelanikel, kes olid Prantsuse võimude arvates üks metsik ja mässumeelne seltskond. Kindlusest avanevad imepärased vaated vanalinnale ja merele. Tsitadelli sisemuses asub Sain-Tropez’ üllatavalt galantse mereajaloo muuseum. See avati 1. juulil 2013. aastal.

Kontaktandmed: tel 975 943; www.ot-saint-tropez.com.
Lahtiolekuajad: iga päev 10.00–12.30 ja 13.30–17.30.
Pilet: 2,50 eurot.

Place des Lices’i väljak

See kaunis keskväljak on Saint-Tropez’-suguse küla jaoks suurevõitu. Vanahärrad mängivad siin plaatanipuude all petanki. Nende staap asub väljakunurgas meeldivalt tavalises Café des Artsi kohvikus. Peale selle, et Place des Lices on tähtis petangi mängimise koht, on väljak sadama järel ka Saint-Tropez’ olulisim kogunemispaik.

Suvel võib teil olla raskusi tee ületamisega, sest Ferraride, Mercedeste ja Bentleyte voog on siin katkematu. Ühtlasi võite kindel olla, et linnavalitsus kohtleb neid masinaid asjakohase austusega. Igal aastal korrigeeritakse kiirustõkete kõrgus selliseks, et ka kõige uuemad mudelid neist üle pääseksid.

Annonciade’i muuseum

Place Grammonti väljakul endises kabelis asuv muuseum on üks pikima ajalooga moodsa kunsti galeriisid Prantsusmaal. Siin näidatakse nii rämpsu kui ka suurepäraseid teoseid kunstnikelt, kes on olnud kuidagi seotud Saint-Tropez’ või Provence’iga. Otsige üles Matisse’i, Utrillo, Seurat’ ja Dufy maalid. Üle tasub vaadata ka Signaci puäntillistlikud tööd. Signac oli esimene kunstnik, kes 19. sajandi lõpul Saint-Tropez’st vaimustus. Ent vaadake ette – mul ajasid need täpid pea valutama. Sel kevadel on kuni 2. juunini avatud huvitav ajutine näitus. Alžeerias veedetud aeg avaldas talle erilist mõju, siit ka näituse pealkiri: „Le Rêve Oriental” („Idamaine unenägu”).

7. juulist 8. oktoobrini toimub muuseumis ajutine näitus „La Sculpture des Peintres” (vt ka hooaja sündmuste kava).

Kontaktandmed: tel 178 410; www.ot-saint-tropez.com.
Lahtiolekuajad: iga päev 10.00–13.00 ja 14.00–18.00, talvel teisipäeviti suletud.
Pilet: 5 eurot.

Jalutuskäik rannal

Selle asemel et niisama laiselda ja mitte midagi teha, minge parem 11 km pikkusele jalutuskäigule ümber neemede Pampelonne’i randa. Jalutusrada, mille nimi on Le Sentier du Littoral, on kohati üsna metsik, ent tee on hästi hooldatud ning varustatud selgete viitadega. Mõistliku kiiruse juures jalutate selle maa läbi umbes kolme ja poole tunniga olenevalt sellest, kui kaugele Pampelonne’i randa soovite jõuda.

Teel näete imelist maastikku ja põnevat rannikutaimestikku ning möödute rannaäärsest kalmistust, kus puhkab filmirežissöör Roger Vadim. Lähedal asuvad ka Brigitte Bardot’ tagasihoidlik elamine ning sellised hurmavad väikesed rannad nagu Plage Graniers, Plage des Canebiers, Plage de la Moutte ja Plage des Salins. Tõsi, Bruce Willise ja Naomi Campbelli sugused ei tõsta oma jalga siia iialgi.

Võtke omale Jean-Jaurèsi kail asuvast turismipunktist brošüür pealkirjaga „Sentier du Littoral”, varustage end veepudeli ja mobiiltelefoniga ning asuge teele kunagisest kalurikvartalist La Ponche’ist. Tänu siinsetele tihedasti kokku pressitud vanadele hoonetele ja kaunitele vaadetele on kvartal Saint-Tropez’ mõnusaima õhustikuga linnaosa.

Poed

Üks linnaametnik ütles mulle kord: „Saint-Tropez on küla, mis pakub pealinnaväärilisi teenuseid.” Ja kui mõelda siinsetele poodidele, ei eksinud ta kuigivõrd. Siin on muljetavaldavalt palju kallihinnalist moekaupa müüvaid boutique’isid, mida leidub ka Pariisi ja Rooma peenemates linnaosades.

Kui tavalises Prantsuse külas eeldaksite, et leiate lihapoe ja pagaripoe, siis Saint-Tropez’s satute hoopis Louis Vuittoni ja Dolce & Gabbana poodidele. Need on litsutud kitsastele tänavatele, veelgi kitsamatesse vahekäikudesse ja kenakesele Place de la Garonne’i väljakule.

Kui sedasorti ostlemine on teile meeltmööda, keskenduge kolmnurgale, mis jääb Place des Lices’i väljaku ning Rue Gambetta ja Rue Allardi tänavate vahele.

Saint-Tropez’ luksuskaupluste juures on märkimisväärne nende omanike muretus. Isegi kõige peenematest poodidest on vaid vähestes turvamehed. Ja külastajad segunevad üheks suureks massiks. Suvaline vennike lühikestes pükstes ja ilmetus T-särgis võib olla nii ühepäevaturist kui ka Brasiilia miljardär, kes on oma naise ja lastega puhkama tulnud. „Ülirikastele meeldib siin väga,” ütles üks Saint-Tropez’ siseinfosse pühendatu.

„Kodus saab selline inimene kodust väljuda ainult ihukaitsjaist ümbritsetuna ja soomusplaatidega autos. Siin saab ta ringi jalutada, üle mõistuse kallis kell käe peal, osta 20 000 euro väärtuses asju ja lonkida häirimatult tagasi hotelli, kilekotid näpus.”

Nii palju siis külastajaskonna ekstravagantsemast osast. Teiste jaoks on Saint-Tropez’ peamine ostlemissündmus iga teisipäeva ja laupäeva hommikul Place des Lices’i väljakul toimuv turg. Siin on lettidele laotatud suurem osa Provence’i põllumajandusest. Ka rõivalettide ümber on tunda sõbraliku, aga tahumatu kaubandustegevuse suminat. Lähedal asuvas Armani poes võite särgi eest maksta 1000 eurot.

Turul müüdavate särkide hinnad on kahe nulli võrra odavamad ja mina näiteks ei oskaks neil iial vahet teha. Porte de la Poissonnerie lähedalt, mis oli üks linna kunagisi sissekäike, leiate ka relvitukstegeva väikese kalaturu, mis on laotatud laiali marmorlettidele.

Lisaks Saint-Tropez’s müüdavale rahvusvahelisele disainerikaubale on linnal ka oma ajatu eritoode – Saint-Tropez’ sandaalid. Rondinide perekond (tel 00 334 9497 1955, www.rondini.fr) on oma Rue Clemenceau 16-l asuva müügisaali taga töökojas valmistanud sandaale juba alates 1927. aastast. Üks paar maksab vähemalt 120 eurot.

K. Jacquesi perekond (tel 00 334 9497 4150, www.lestropeziennes.com), pagulased Armeeniast, alustasid tootmist viis aastat hiljem. Nende sandaalide prantsuskeelne nimetus on spartiates, sest jalatsite põhimudel näeb välja niisugune, nagu oleksid võinud kanda spartalased. Nende toodang on pisut kallim, üks paar maksab 150 eurot või enam. Poed asuvad aadressidel Rue Allard 25 ja Rue Seillon 16.

Tasub ka meenutada, et Saint-Tropez’ poolsaare tõmbenumbrid ei piirdu pidude ja öiste vallatlustega. Ammu enne seda, kui siia jõudsid elunautlejad, oli siin peamine kaubandusharu veinitootmine. See on oluline ka tänapäeval. Tõenäoliselt komistate viinapuudele pea iga kord, kui oma kuurordist lahkute.

Et maitset suhu saada ja kogeda veinide aina enam täiustatud kvaliteeti, suunduge La Cave de St Tropez’sse (tel 00 334 9497 0160, www.cave-saint-tropez.fr), mis asub vanalinnas Avenue Paul Rousselil. Veinikelder on aasta ringi avatud esmaspäevast laupäevani ning lihavõtetest oktoobrini ka pühapäeva hommikuti. See on kohalike veinitootjate peamine müügikoht. Sisse tasub astuda ka Terres de Meri veinikeldrisse (tel 00 334 9456 3204, www.mavigne.com), mis asub La Foux’s Saint-Tropez’ga külgevas Gassini piirkonnas. Kelder on aasta läbi avatud esmaspäevast laupäevani. Selle omanikuks on piirkonna juhtivate eratootjate ühing.

Jaga
Kommentaarid