1. Vaatamisväärsused

Maaleht

Lisaks alati tähelepanu keskpunktis olevale linnale ja käputäiele muuseumidele on siin ka veepargid, ratsatallid, sukeldumiskeskused (Paleokastrítsas) ja matkarajad. Leidub ka vanu losse, kus ringi uidata ja uniseid külasid, mida avastada.

Kérkyra vanalinn ja mida veel teha

Kérkyra vana kvartal koos Spianádat ümbritsevate arkaadide, pastelltoonides korruselamute, rahulike väljakute ja ribakardinatega kaetud akendega oli ilmselgelt põhjus, miks vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Seega on iga jalutuskäik ajakulu väärt.

Kérkyra linna arheoloogiamuuseumi (avatud T–P 8.30–15.00, pilet 3 eurot) peaeksponaadiks on pealetükkivalt inetu gorgot kujutav arhailisest perioodist pärit frontoon iidse Korkyra Artemise templist. Kuid ärge laske sellel oma tähelepanu eemale juhtida teistelt alahinnatud pärlitelt, näiteks väiksem ja soliidsem frontoon, millel on kujutatud Dionysost ja akolüüte privaatsel sümpoosionil joomas.

Samuti ei tohiks külastamata jätta Aasia kunsti muuseumi (T–P 8.00–19.30, talveperioodil suletakse varem, pilet 3 eurot), kus näeb kahe Kreeka diplomaadi kogutud esemeid Hiinast, Jaapanist, Tiibetist, Gandhara kuningriigist (tänapäeva Ida-Afganistani ja Põhja-Pakistani piirkond) ja Taist. Muuseum paikneb endises palees. Tasuks sisse põigata ka Arseníou tänaval asuvasse Bütsantsi muuseumisse (T–P 9.00–15.00, pilet 3 eurot), kus näeb Kreetalt pärit pagulaskunstnike ainulaadseid Veneetsia-päraseid ikoone 15.–18. sajandist.

Kahest Kérkyra linna piiravast linnusest on Veneetsia stiilis Néo Froúrio (avatud iga päev 8.00–19.30, talvel kuni 15.00, pilet 3 eurot) arhitektuuriliselt huvitavam ja sealt avanevad suurepärased vaated vanalinna kivikatustele.

Tähistatud looklev Korfu rada, mis viib ühest saare otsast teise, annab võimaluse tutvuda iga võimaliku maastikuvormiga, alates linduderohketest laguunidest kuni kõrgete mäetippudeni. Selle läbimine (220 km) võtab aega kaheksa kuni kümme päeva. Rada väldib sõiduteid nii palju kui võimalik ja see on sellises ehitushullus riigis nagu Kreeka saavutus omaette. Õige kaardi ja legendi saab 10 euro eest veebilehelt www.corfutrailguide.com.

Postkaardilik vaade Kanónist Vlahérna ja Pondikonísi saarekestele on küll klišee, aga siiski väärt nägemist. Vaateplatvormile, mis kunagi oli kanoniseeritud (sealt ka nimi), aga kust nüüd leiab mõnusad kohvikud, saab sõita linnaliinibussiga nr 2. Võite suunduda sinna ka hoopis jalgrattaga (autole parkimiskohta leida on tipphooajal keeruline). Teetammi kaudu suure saarega ühendatud Vlahérnat katab kogu ulatuses Veneetsia stiilis valge Panagía Vlahernóni klooster.

Kai algusest sõidavad ekskursioonipaadid tihedalt puudega kaetud Pondikonísile, kus asub ka tilluke Bütsantsi kabel. Nagu mitmete teistegi Korfu ümbruse saarte puhul, väidetakse ka siin, et saar olevat tekkinud foiniiklaste laevast, mis oli teel koju pärast Odysseuse Ithacale viimist. Poseidon kivistas aga selle pärast seda, kui Odysseus oli tema poja, kükloop Polyphemose silma välja torganud.

Paleá Períthia. Saare mäetipu Pandokrátori põhjajalamil pesitsev Veneetsia stiilis külake on 1960. aastatest saati olnud maha jäetud. Seega on seal endiselt tunda keskaegset hõngu. Alates 1990. aastatest on see ligi meelitanud nii tavalisi külastajaid kui ka taastamisprojektidest huvitatud teise kodu otsijaid. Paleá Períthia asub mõlemal pool pikka Korfu matkarada, ent kuna seal on ka neli suurepärast taverni, on külake populaarne ekskursioonide sihtpunkt. Kahjuks on ümbrus pärast 2011. aasta augusti võsatulekahju pisut kannatada saanud, ent küla põhiline atraktsioon seisnebki kirikute ja kivielamute vahelistel kivitänavakestel uitamises.

Kassiópi. See turistide seas armastatud kuurort asub Korfu vaikseimaid kohti ühendava, piki mäenõlva jooksva tee lõpus ning on ühtlasi üks vähestest põhjaranniku punktidest, millel on õnnestunud oma veetlus säilitada. See on olnud mingis mõttes kuurort juba Rooma impeeriumi aegadest alates. Tiberiusel oli siin villa ja Nero külastas seda kohta aastal 66 oma lüüraga. Ning pole raske mõista, miks – siin on sügav kalasadam ning selle kõrval 13. sajandist pärit Angevini loss. Jalutuskäigu või rattasõidu ulatusse jäävad mitmed väiksed rannad: neli eraldatumat kaljuneeme ääres ning lisaks Kogevínas (ehk Sykiá) ja Avláki, mis jäävad linnast ida poole.

Angelókastro. Vaatamata viimastel aastatel toimunud remonditöödele ei ole selles kompaktses lossis palju muud peale maa-aluse kiriku ja veepaakide vaadata. Ent lühikese künka otsa ronimise vaeva tasuvad kõrval asuvad kabel ja kivisse raiutud hauakambrid. Lossi asutas Bütsantsi keiser Manuel I Komnenos 12. sajandil, hiljem kasutasid veneetsialased Angelókastrot Aadria mere vahipunktina, kust esimeste kahtluste korral lasti õhku signaaltuled Kérkyra linna kindluste hoiatamiseks. Eelarvepiirangute tõttu on praegu avatud maist septembrini E–R 8.30–15.00.

Kesk-Korfu ajaloo ja folkloori muuseum, Sinarádes. Viitadega hästi varustatud meeldiva küla põhjapoolses otsas asub traditsiooniline Korfu stiilis maja (E–L kell 9.00–14.00), kus on kaks näitust. Esimene korrus on jäetud peaaegu täielikult sellisena, nagu see oli siis, kui siin päriselt elati. Teise korruse ühetoalises galeriis aga leidub ammumöödunud aegadest pärit igapäevaseid maaeluesemeid. Näituse põhieksponaat on papüüruslaeva tükike. Selliseid laevukesi kasutati Korfu läänerannikul 1950. aastate keskpaigani. Sama tähelepanuväärivad on samast materjalist valmistatud angerja ja mureeni püüdmise vahend, vitstest punutud puur lastele, et nad omapead rändama ei läheks, ja kaks sünnitamissadulat, mida kasutasid kohalikud naised.

Võite ronida Ágii Dékale, mis on Korfu kõrgeim tipp. Áno Garoúna külast läheb osa Korfu matkarajast järsult üles tippu (minek võtab umbes tunni), kust avanevad suurepärased vaated linnale, Halkiopoulou laguunile ja lennujaamale. Või siis mitte päris tippu, sest seal on Kreeka õhujõudude golfipallikujuline radar. Kuigi kõrgust on vaid 576 m, tundub see konarlik küngas tegelikult olevat kustunud vulkaan. Kunagist kraatrit varjavad lähedal asuva mahajäetud Pandokrátora kloostri rikkalikud puuvilja- ja pähklipuuaiad. Innukamad jalutajad võivad kaaluda Korfu rajal jätkamist. Õige varsti jõuab kivisillutisega teerada alla ja kirdesse suundudes Ágii Déka mägikülakesse.

Kivimoodustised, Sidári. Sellest rahvarohkest kuurordist pisut läänes on merevesi ja tuul liivakivikaljud aegade jooksul täiesti ulmeliseks vaatamisväärsuseks muutnud. Kõige kuulsam üksikmoodustis on kahjuks nimetatud Canal d’Amouriks (see kõlab veidi paremini kreeka keeles: Kanáli tis Agápis). Legendi järgi saavad hüljatud naised oma südameprintsi endale, kui nad kanali kogu pikkuses läbi ujuvad. Tavapärast suplust saab nautida ümber nurga asuvas kaljuseinaga abajas.

Theotókou klooster, Paleokastrítsa. Asukoht turistibusside marsruudil ei ole vähendanud selle armsa mägikindluse veetlust, mis asub Paleokastrítsa abajate kohal kõrguval rannajärsakul. Kuigi asutatud 13. sajandil, on praegune pastelne klooster (avatud iga päev 7.00–13.00 ja 15.00–20.00) taasehitatud pärast tulekahju, mis toimus umbes viis sajandit pärast algset ehitust. Kirikus leidub hulgaliselt tähelepanuväärseid ikoone, millest osa on näitamiseks välja pandud endises õli valmistamise ruumis asuvas muuseumis. Seal on muide ka merekoletise skelett. Samal ajal täidavad hoovi ja kaartealuseid teeradu õites potitaimed ja langevad bugenvillead. Siin elab endiselt ka pool tosinat munka.

Ühepäevased ekskursioonid

Kõige väärtuslikumad päevaekskursioonid viivad kas Albaaniasse Ágii Sarándasse, kus asuvad Butrinti Rooma-aegsed varemed, või kolmele asustatud Diapóndia saarele Korfust loodes. Albaania ekskursioone on parim korraldada otse Petrakis Ionian Cruisesi (tel 00 30 26 61 025 1550, www.ionian-cruises.com) või Meander Traveli kaudu (tel 00 33 266 103 7546). Olenevalt sellest, kui palju vaatamisväärsusi te kavatsete plaani võtta, võiks päeva eelarve olla umbes 65–90 eurot, mis kataks bussisõite, lõunasööki ja praamisõitu. Kallimad ekskursioonid viivad ka sisemaal asuvasse Gjirokasteri villasse.

Caique’idega saartele minekut on lihtsaim korraldada loodes asuvates sadamakuurortides Ágios Stéfanos või Sidáris. Eríkoussas on kõigist kolmest kaks kõige liivasemat randa, mistõttu see on populaarne nende seas, kes otsivad pärastlõunaks mõnusat lesimiskohta. Samas võib alati aga külastada ka kaugemaid Othoni ja Mathraki saart (kõige kindlam on minna Ágios Stéfanosist).

Sally Ann Lewise asutatud Trailridersi tall Áno Korakiána külast eemal pakub võimalust broneerida ekskursiooni hobustega mööda Pandokrátori mäe rohelist jalamit (tel 266 302 3090, www.trailriderscorfu.com). Hooajal toimuvad ekskursioonid (kuni kaheksa inimest) kolmel päeval nädalas mööda varjulisi radu hommikul kella kümnest kuni lõunani ja kella viiest seitsmeni õhtupoolikul.

Loe veel - Kreeka

Loe veel