Värviline Jaapan

SUME SUVI
Värviline Jaapan
Fushimi toriiReuters

Tugevate traditsioonide ja pika ajalooga Jaapan ei tundu ehk tavaturistile esmapilgul atraktiivne ning suured rahvamassid ja punktuaalsus võivad perepuhkuse peale mõtlejad eemale hirmutada. Tegelikult on Jaapan väga värvikirev ja sobilik eksootiliseks sihtkohaks.

Jaapan on kontrastide maa, aga erinevalt teistest Aasia suurriikidest moodustavad siin ajaloolised templid ja futuristlikud uusehitised kena komplekti.
Kevadisel koolivaheajal perereisil käies vaimustusid teismelised pojad nii suurlinnast Tokyost, kus sai katsetada uusimaid elektroonilisi vidinaid, kui ka šinto-budismi pühast mäest Koya-sanist, kus ööbisime kloostris ja osalesime hommikusel missal. Jaapan on kirev, aga mõned värvid on eredamalt meeles.

Roosad ja lillad õied
Kirsipuu on tõusva päikese maa üks sümboleid ning jaapanlaste jaoks püha puu. Kirsiõied sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Paljud jaapanlased ja turistid kogunevad parkidesse, et tabada just seda hetke, kui pungast saab õrn õis.
Maruyama park on üks vanimaid Kyoto parke ning parim koht hanami kirsiõite imetlemise pidustuste jaoks, sest siin kasvab ligi 680 kirsipuud. Pargi suurimaks vaatamisväärsuseks on igivana graatsiliste langevate okstega kirsipuu, mille eest hoolitseb pühendunult 16. generatsiooni kirsipuu doktor. Kirsside õitsemine on Jaapanis sedavõrd tähtis, et uudistekanalis on ilmateadustajate kõrvale võetud tööle ka kirsiõitsemise teadustajad.
Need, kes hanami maha magavad, ei pea Jaapanis õiteilust loobuma. Shibazakura festival toimub aprilli keskpaigast mai lõpuni Fuji mäe jalamil ning sealne lillakasroosade flokside meri teeb lihtsalt sõnatuks.
Aprilli lõpust mai keskpaigani aga õitsevad visteeriad, mida jaapanlased aedades ja parkides oskuslikult võlvideks kasvatavad. Kõige võimsama pildi visteeriate ehk rrippubade ilust saab Lõuna-Jaapanis Kitakyushus Kawachi Fuji Gardenis, kus 20 sorti visteeriat (valged, roosad, helesinised, lillad) moodustavad 110 meetri pikkuse tunneli.

Soovitused
Transport: Linnast linna sõitmiseks kasutage kiirrongi (shinkansen). Sõites kiirusel isegi kuni 300 km/h, on rong omaette elamus ja sihtkohta saab tavaliselt rutem kui lennukiga. suurlinnades on otstarbekas kasutada metrood, väiksemates linnades taksot.
Ööbimine: Vähemalt ühe öö võiks broneerida jaapanipärasesse hotelli ryokan. Tatamitega kaetud põrand, paberuksed, teelaud ja jalgadeta toolid, Jaapani saun, sussid ja kimonod - seda kõike lihtsalt peab ise kogema. Suurlinnades on põnev veeta öö kapselhotellis.
Söök: On ekslik arvata, et sushit ja sashimit pakutakse Jaapanis iga nurga peal. Mereandidest saab ülevaate Tokyo kalaturul Tsuki-ji - maailma suurimal kalaturul on 1700 müügikohta ning kaubeldakse ligi 450 liiki mereelukaga. Omaette maitseelamuseks on kloostrites ja mõnedes restoranides pakutav 16-24käiguline taimetoidu-menüü. Neile, kes kardavad Jaapanis nälga jääda, olgu lohutuseks fakt, et paljudes tänavakohvikutes ja toiduputkades pakutakse ka pitsat, pastat ja saiakesi.
Seotud lood:

Rohelised bambusemetsad
Kui puudest ja põõsastest juba juttu tuli, peab mainima veel kaht puud, millel on jaapani kultuuris tähtis koht: mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ning bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas ületada elus raskusi.
Jaapanis on kümme Zen Gozani templit - viis Kyotos ja viis Kamakuras. Tenryu-ji kuulub Kyoto viie suure Zeni templi hulka ja on registreeritud ka maailmapärandi nimistusse. Kui päevaplaanis on Ten-ryuji külastus, tasub jalutama minna ka templi vahetus läheduses asuvasse bambusemetsa, kust avaneb suursugune vaatepilt.
Loodusest veel niipalju, et kuigi Jaapanis on rohkelt väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Suurim loom on mägedes elav karu, leidub ka rebaseid ja kährikkoeri. Neid paraku turistid ei näe, küll aga on Kyotos Arashiyama mäel lihtne kohtuda ahvidega ja Naras pühade hirvedega.

Oranžid toriid ehk väravad
Oranž seostub Hiinas ja Jaapanis armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. Jaapanis kohtab palju oranže väravaid ehk toriisid - need tähistavad sissepääsu šinto pühamusse.
Kyoto külje all asuv Fushimi Inari pühakojas on toriisid tuhandeid, vanimad nendest on kivist j a pärinevad 711 eKr. Jaapanis on saanud kombeks, et ettevõtted ja jõukamad perekonnad annetavad väravale, tänamaks õitsengu eest ning lootuses saada õnne tulevikus. 1300 aasta jooksul on väravaid kogunenud üle 10 000j a kuna kivist toriid on asendunud oranžide puitvära-vatega, moodustavad need kilomeetritepikkusi oranže koridore.
Igale väravale on graveeritud ettevõtte või perekonna nimi ja kuigi seda on tehtud eesnärgil jäädvustada viimaste sajandite ajalugu, on Fushimi Inari toriidest saanud muljet avaldav kunstiteos, mida käiakse vaatamas kõikjalt maailmast.

Kuldne ja hõbedane tempel
Üks maailma kauneim linn (mitte ainult minu arvates) Kyoto on olnud Jaapani pealinn ning keisrikoja asupaik üle tuhande aasta (794—1869). Aastatuhandete jooksul on siia ehitatud Jaapani veetlevaimad templid, pühamud, paleed ja aiad. Räägitakse, et
Kuldne tempel.
kui tekib soov külastada kõiki Kyoto 1600 budistlikku templit ja 300 šinto pühamut, kulub selleks vähemalt 50 aastat.
Kuldne tempel ehk Kinkaku-ji on Kyoto enim jäädvustatud paik ja püsinud mõjukaima turismimagnetina üle 500 aasta. Tõsi, üks meeltesegaduses munk pani 1950. aastal templi põlema ja see hävis, aga hoone ehitati uuesti üles paar aastat hiljem originaali täpse koopiana. Maja "värvimiseks" kasutati üle saja tuhande 22karaadise kullalehe. Jalutuskäik templi suursuguses aias võimaldab kogeda selle majesteetlikku säravat ilu mitmest vaatenurgast. Hingematvalt kaunis on hoone peegeldus Kyokochi tiigil.
Ginkaku-ji ehk Hõbedane tempel kahvatub oma uhkema sõ-sartempli kõrval, kuid hoolega rehitsetud liiva ja pisut metsistunud mäenõlva taustal jätab see hinge rahustava mulje. Veel tasub Kyotos külastada Kiyomizuderat ehk Puhta Vee templit j a Tokugawa šogunitele kuulunud Nijo paleed.
Vaatamisväärsuseks on saanud ka Kyoto raudteejaam, mida käivad uudistamas arhitektid üle maailma. Kyoto 1200. aastapäevaks rajatud raudteejaam mõjub ajaloolises linnas oma futuristliku lahendusega täieliku tulevikuehitisena.
Kui satute ringreisil Narasse (aastatel 710-784 Jaapani keisririigi pealinn), külastage Todaji templit. Maailma suurim puitehitis on koduks 16 meetri kõrgusele hiiglaslikule Buddha Vairocana pronkskujule. Istuvat Buddhat on kõrvutatud seitsme maailmaime hulka kuulunud ajaloo hämarustesse kadunud Zeusi kujuga.