Tüdruk maavärinate ja taifuunide maal! Jaapanit avastav Thea-Li: siin on lapsed pidevalt nii kurnatud, et saavad kooliarsti juures magama heita


Tüdruk maavärinate ja taifuunide maal! Jaapanit avastav Thea-Li: siin on lapsed pidevalt nii kurnatud, et saavad kooliarsti juures magama heita
Erakogu

Parim viis noorena maailma avastada on õppida aastakese välismaal, mistõttu ongi erinevate õpilasvahetusprogrammide põhiväärtuseks tolerantsus erinevate inimeste ja kultuuride vastu. Reisijuhiga jagab oma erilist lugu YFU (Youth for Understanding toim.) hetkel Jaapanis õppiv Thea-Li.

Enne Jaapanisse tulekut olin teiste vahetusõpilaste käest mingi ettekujutuse Jaapanist saanud. Või vähemalt arvasin nii. Tegelikkuses on tegu otsekui teise maailmaga, mille igapäevarutiin Eesti omast kardinaalselt erines. Näiteks kui Eestis algavad tunnid kell 8, sinna saab minna jalutades, üks tund kestb 45 minutit, kool on tavaliselt umbes kella 3ks läbi ja seejärel saab minna koju või sõbrannaga kohvikusse, siis Jaapanis peab kooli jõudmiseks sõitma kolme rongiga, koolitund kestab 60 minutit ning pärast jätkuvad koolis huvialad. Kuna ma mängin võrkpalli, mis kestab 3 tundi, siis saan koolist minema alles kell 18.30 ja jõuan koju umbes 20.30. Ja nii 3 korda nädalas. Kui võrkpalli pole, saan minna sõbrannadega bubble tea’d jooma.

Erakogu

Suurimad erinevused Eesti ja Jaapani vahel üleüldiselt on minu hinnangul:

1. Rongide populaarsus

Rongid on alati kõige eelistatumaks transpordiviisiks, kuna nendega saab igale poole, iga kell ja õigeks ajaks. Neis on alati hea ja jahe, ka siis, kui Jaapanis on õhutemperatuur üle 30 kraadi. Kuna Jaapanis on väga palju inimesi, pressitakse tipptunnil inimesi sõna otseses mõttes rongi. Kui arvad, et enam kedagi ei mahu, siis alati lükatakse veel keegi sisse. Jaapanis on muide ka eraldi vagunid naistele.

2. Enamus ajast möödub koolis

Kool võtab tõesti enamuse ajast, olgu see siis huviala, õppimise või sõpradega aja veetmise pärast ning enamasti lahkuvad õpilased koolist alles kella 18 paiku. Kantakse koolivorme, mis on lihtsad ja mugavad.

3. Professionaalsed koolifestivalid

Kooliaasta jooksul peetakse kooli- ja spordifestivali, mis on õpilaste poolt tohutult hästi ja professionaalselt planeeritnud. Muidugi on see ka põhjus endale parimad riided selga panna. Minu kool pole traditsiooniliselt range ja meil on lubatud isegi ehteid kanda ja juukseid värvida.

4. Lahked ja abivalmid inimesed

Ma võin ausalt öelda, et mul pole jaapanlastega mitte ainsatki ebameeldivat kogemust olnud. Kuna nad inglise keelt eriti ei räägi, siis on raske neilt küsida näiteks, kuhu minema peab. See on aga imeline, kuidas nad annavad alati endast parima, et aru saada, mida sa tahad ja proovivad seejärel kasvõi käte ja jalgadega sulle selgeks teha, mida tegema pead.

5. E-poed

Internetist tellimine on Jaapanis vaieldamatult enim eelistatud šoppamise viis. Ja parim osa on see, et tellitud asjad jõuavad enamasti kohale paari päevaga kui just isegi samal päeval!

6. Jaapanlaste suur isu

Ma arvasin alati, et jaapanlased on nii peenikesed, kuna nad ei söö eriti palju. Aga nad söövad rohkem kui ma Eestis iial sõin! Lisaks ühele taldrikule, kuhu pannakse tavaliselt söögikorra peamine osa, on neil veel lisaks 3-5 väikest taldrikut kõrvalroogadega. Ja nii iga päev. Tavaline söök on näiteks kausitäis riisi, kala, juurviljad, miso supp, mingi salat, magustoiduks tavaliselt puuvili ja kõrvale tee. Peab mainima, et puuviljad ja piimatooted on Jaapanis väga-väga kallid. Tavaliselt maksab üks õun 1-2 eurot ja kobar viinamarju 10 eurot. Loomulikult on need väga kvaliteetsed.

7. Suhted vanematega

Lapsed on enamasti oma vanemate suhtes viisakad ja lugupidavad, ei räägi neile kunagi vastu, kuulavad ning abistavad igal võimalikul moel.

8. Plaanide tegemine

Eestis on normaalne, et teed sõbraga plaani ja samal päeval saad temaga kokku. Jaapanis meeldib inimetele, kui kohtumised on vähemalt kuu aega ette planeeritud. Tegin klassiõega augustis plaani novembris välja minna. Tavaliselt saadakse kokku hommikul 10 paiku ja ollakse koos kuni õhtuni.

9. Maavärinad ja taifuunid

Esimest korda suurt maavärinat kogedes istusin parasjagu keemia tunnis. Järsku nägin, et õpikud ja tool liikusid ja alles siis sain aru, mis toimub. See oli šokeeriv, kuna ma ei teadnud, mida oodata.

10. Kentucky Fried Chicken jõulutoiduks ja tort uueks aastaks

Olen palju kuulnud sellest, et jaapanlased söövad jõuludel KFC kana ja uuel aastal torti. Kuna ma pole seda veel kogenud, siis uurisin oma vahetusperelt, kas see vastab tõele. Tuleb välja, et vastabki! Lisaks, kingituste asemel antakse lastele ümbrik rahaga. Uuel aastal sama lugu.

11. Kodumaa-armastus

Jaapanlased tõesti armastavad oma riiki. Spordiga ollakse alati kursis, igal pool on reklaamid.

12. Puhtus

Inimesed annavad endast parima, et riiki ja linnu korras ja puhtana hoida.

13. Kalduvus samu asju korrata

Iga kord, kui sõbrad plaanivad kokku saada, tehakse enamasti täpselt sama asja — minnakse lõunat sööma, karaokesse ja pärast seda tehakse purikura, mis on Jaapani stiilis photobooth ehk fotoboksi sessioon.

14. Disneylandi-hullus

Seal käiakse nii tihti! Ma vannun, et näen oma klassiõe sotsiaalmeediast, et ta käib seal igal nädalal. Selle peale kulutatakse selle nii palju raha. Ma käisin ka korra ja keskmiselt kulub ära umnes 100 eurot.

15. Kooli kõrvalt töötamine

Minu koolist peaaegu kõigidel on poole kohaga töö, mis tähendab ühtlasi, et raha eriti mõistlikult ei kulutata. Näiteks kingitakse sõbrannadele väga kalleid riideesemeid või meiki.

16. Meik

Jumestus on Jaapani naistele ja tüdrukutele väga tähtis asi. Ma ei ole päris mitut inimest oma koolist mitte kunagi ilma huulepulgata näinud ning meiki kohendatake igal vahetunnil.

17. Kooliarst

Kuna jaapani koolilapsed on pidevalt kurnatud ja ülekoormatud, siis saavad nad kooliarsti kabinetis magama heita. Olen ka ise paar korda seda võimalust kasutanud.

Seda ütlevad äga paljud,et vahetusaasta on toonud minus välja parima. Ma olen siin olles paremini mõistma hakanud, kuidas ma mõtlen ja mida võiks parandada. See kogemus on mind muutnud oluliselt avatumaks ja sotsiaalsemaks ning on juba avanud palju uksi tulevikku. Olen saanud parema ettekujutuse sellest, mida ma tahan saavutada ja kuhu edasi soovin liikuda. Mõttes on ka Jaapani ülikooli minna ja kindlasti aitab selle juures kaasa ka jaapani keele taseme sertifikaat, mille loodetavasti saan. Ma olen leidnud nii palju huvitavaid tutvusi ja sõpru, kelleta ma ei kujutaks oma elu enam ettegi. Kõige tänulikum olen aga endale, et selle tee ette võtsin ja alt ära ei hüpanud, sest see kogemus on teinud ja teeb mu elu ilusamaks ja erilisemaks.

Mis on YFU?

YFU Eesti põhiväärtuseks on tegutseda sellise ühiskonna nimel, mis on tolerantne erinevate inimeste ja kultuuride vastu. Selle missiooni elluviimiseks toob YFU erinevate kultuuride esindajad kokku olukorras, kus üksteise mõistmine ning toetamine on kõige olulisem — peres. Pakkudes noortele võimalust elada ja õppida uues kultuuris ning peredele võimalust kutsuda oma koju noor inimene mujalt maailmast, kasvab inimeste empaatiavõime. 28 tegutsemisaasta jooksul on Eestist vahetusaastal käinud pea 1600 õpilast ning 550 noort välismaalt on saanud elada Eesti peredes.

Kuidas YFU-ga välismaale gümnaasiumisse minna, vaata nende kodulehelt.