Toscanas käib aasta pööraseim pidu

 (1)
Toscanas käib aasta pööraseim pidu
Viareggio karnevalWikimedia commons

Viareggio karnevali nautima minekuks on käes viimane hetk, vannutab Anneli Treumuth Eesti Ekspressi kohvris. Tänavuse karnevali viimased etendused sel aastal on veel tulemas - 28. veebruaril ja 05. märtsil!

Need maad, kus vastlaliugu lasta ei saa, peavad selle asemel ennastunustavalt karnevali­pidustusi. Sõna “karneval” ­tuleneb ladinakeelsetest sõnadest carne vale ja tähendab tõlkes “hüvasti, liha”. See võeti kasutusele Veneetsias 1096. aastal. Peo algne mõte oli, et kord aastas, enne 40päevast paastu, tuleb heita kõrvale kõik tabud ja lõbutseda ohjeldamatult (tänavu toimub Viareggio karnevali lõpupidu koos suure ilutulestikuga 28. veebruaril). Aga kuidas seda teha, kui kõik sind ära tunnevad? Maskeerumiseks riietusid rikkad inimesed talupoegadeks ja talupojad omakorda matkisid härrasrahva rõivaid, mehed said nunnadeks ja naised meesteks. (Hiljem siiski keelustati seadusega nunnadeks riietumine, kuna mehed hakkasid sel moel nunna­kloostritesse sisse hiilima.)

Niipea kui kaubamajad korjavad kokku jõulukaubad, täituvad letid ka tänapäeva Itaalias nagu nõiaväel karnevalikaupadega. Paberlitreid (coriandoli) ja serpentiine müüakse isegi sajaliitristes hiigelkottides. Paberlitrite pildumise traditsioon sai alguse sellest, et vanasti loobiti üksteist mudaga, kividega ja veega täidetud pallidega, see aga tekitas vigastusi. Maskide, kostüümide, vahtude ja õhupallide valik on tohutu. Terve jaanuarikuu vältel võib näha kõikjal mudilasi ringi vudimas vapustavalt ilusates karnevalikostüümides. Alates vankris istuvatest beebidest kuni koolinoorteni on tüdrukute kostüümid valdavalt nagu printsessidel ja poistel nagu karabinjeeridel. Muidugi võib kõikjal näha kasside, mesilaste, oravate, lepatriinude, luukerede ja teiste fantaasiaküllaste ning säravate kostüümide kandjaid. Ostsin ka endale ilusa narrimütsi, sest ei saa ju teistest halvem olla. Maiustuselettidele ilmuvad aga tüüpilised lehttainast karnevaliküpsised “chiącchie­re” ja “bugie”, mille nimetus tuleneb sõnast “lobiseja” ja “valed”, kuna nad on krõbedad ning neid närides suu liigub nagu lobamokal või valetajal. Neid võib serveerida vahukoorega ning üle riputada tuhksuhkruga, täpselt nagu meie vastlakuklitega teeme.

Seotud lood:

Kõige kuulsamaks maailmas on saanud Veneetsia karneval, mis sai ametliku alguse 1296. aastal, mil Veneetsia Vabariigi senat kuulutas vastlapäeva (Martedi ­Grasso – tõlkes rasvane teisipäev) riigi­pühaks. Järgmine päev on kohe tuhkapäev (Mercoledi delle Ceneri) ja sama nädala laupäeval algab 40päevane paast (Quaresima), mil menüüst jääb lisaks lihale välja ka suhkur ning muna. Kuulsuselt teisel kohal oleval Via­reggio karnevalil on tänavu 142. sünnipäev. Viareggio ise on mereäärne kaunis Toscana linn, mille uhke ja väga lai rannapromenaad võimaldab määratutel allegoorilistel karnevali-vankritel vabalt liikuda. Neid sõidukeid kutsutakse mõistukõnelisteks seetõttu, et nad kujutavad satiirilisel moel kuulsaid riigitegelasi ja poliitikuid, paavsti, presidenti, peaministrit ja lisaks neid, kes aasta jooksul on teeninud head – või pigem siiski halba kuulsust.

Viareggios on väga imposantne jahisadam ning rannapromenaadi ääristavad muinasjutulosse meenutavad vanad villad, millele on uue elu andnud luksuslikud kohvikud, restoranid, uhked firmapoed ja supelmajad. Pärast 1917. aasta tulekahju, kus hävisid rannahooned ja laevaehitusangaarid, ehitati kõik uued hooned spetsiaalselt just nii kaugele tänavast, et tulevaste karnevalirongkäikude jaoks jääks vabaks võimalikult lai rannapromenaad. Mõistagi asub Viareggios karnevalimuuseum ja suhteliselt uus karnevalitehas, selle valmimisaasta on 2001. Karnevalitehasesse aga ei lasta külalisi enne, kui on lõppenud viimane pidustus, sest demonstreerimisele tulevad vankrid on valmistamise ajal suur saladus ja neid kaitstakse võõraste pilkude eest.

Vanasti veeti karnevalivankreid mööda tänavaid härjarakenditega, tänapäeval aga traktoritega. Vankri tagumise osa küljes on võimas elektrigeneraator, mille abil saab panna kujud liikuma ning varustada vankrit saatva muusika tohutu võimendusega. Kuna karnevalisõidukite papjeemašeest kujud valmistatakse igal aastal uued ning see töö kestab mõnikord terve aasta, siis on selge, et ühest rongkäigust ei piisa kulude katmiseks. Pilet ühele etendusele maksab 18 eurot, kuid vihmase ilmaga etendusi ei toimu, sest paberist kokkuliimitud kujud lihtsalt laguneksid laiali.

Osavõtjate motiveerimiseks toimub karnevalivankrite konkurss ning vankrid on jagatud võistluskategooriatesse. I kategooria vankrid on umbes 5 kuni 12 meetrit laiad ja kõrgust on mõnel kuni 20 meetrit!!!

Samal ajal toimub ka karnevalilaat, kus müüakse parukaid, pritsimisvahtusid, paberlitreid, maske, toidukraami... Tänavatele tuleb välja kogu linnarahvas, noorematel tited kukil ja kärudes, vanurid aga kepile toetudes. Ning kõik ikka kostüümides muidugi.