Toscanas igavest noorust otsimas
Oleme mõlemad tõelised Itaalia fännid. Toscanast ja eriti just Pisast oleme aga turistide meeletu massi pärast alati lihtsalt mööda sõitnud – kuidagi kahju oli raisata aega ühe viltuse torni ümber trügides, Itaalias on sadu kauneid katedraale, ajaloolisi väljakuid ja häid restorane, kus mõnus aega veeta. Seekord otsustasime maailmaimele siiski pilgu peale visata. Kohe esimesel päeval, juba enne hotelli jõudmist, sest kõik ülejäänud päevad tahtsime tegelda vaid oma füüsilise tervise parandamisega. Sulistada kuumas mineraalvees, jalutada looduses, pidada dieeti ja magada nii palju kui võimalik.
Vanalinna ja Campo dei Miracoli leidmine oli kaunis keeruline, sest linna peal ei ole ühtegi korralikku teedjuhatavat silti, võib-olla võtsime kiirteelt vale väljasõidu, aga kui lõpuks kohale jõudsime, olime vaimustuses. Millegipärast on tähelepanu keskpunktis vaid viltune kellatorn Campanile, tõeline arhitektuuriime on aga just kogu Piazza del Duomo ehk Campo dei Miracoli, nagu seda tänapäeval nimetatakse.
Väljaku suurus, valgest marmorist hoonete omavahelised proportsioonid, katedraali rikkalik interjöör ja kinnise surnuaia hauakivid ning freskod on elav mälestus iseseisva Pisa mereriigi vägevusest. 11.–12. sajandil valitses Pisa vahemerd, võisteldes vaid Veneetsiaga, nii et kogu väike vanalinn on suurejooneline. Küll natuke käest ära ja räämas, aga palazzod kahel pool laia Arno jõge, käänulised kaubatänavad ja arvukad kirikud suurepäraste kunstikogudega on külastamist väärt. Pisa allakäik oli kiire ja dramaatiline. Genova hävitas laevastiku ja sadamad ning Firenze võttis iseseisvuse.
Pisa elanikkond pole tollest ajast eriti kasvanud (90000). Vaid 1343. aastal asutatud ülikool, mis muide on üks Itaalia vanimaid ja parimaid, on suutnud oma vägevuse säilitada ja isegi kasvada. 57000 üliõpilast on linnapildis domineeriv seltskond, muutes kogu atmosfääri meeldivalt lahedaks. Kõige kuulsam üliõpilane ja teadur ajaloost on vast Galileo Galilei, tänapäev uhkeldab mitme Nobeli preemia laureaadiga. Kui lõpuks õhtul hotelli jõudsime, olime surmani väsinud, aga õnnelikud.
Bagni di Pisa Resort & Medical Spa on suurepärase asukohaga. Vaid kümme minutit Pisa tornist ja lennujaamast, veerand tunniga olete mere ääres ja tund rongisõitu Firenzeni. Samas on San Guliano Terme väike ja vaikne küla. Hotell asub Toscana suurhertsogi hiljuti restaureeritud 18. sajandil ehitatud suveresidentsis. Hotelli manageri sõnul oli lossi hotelliks kohandamine lihtne, sest kuna suurhertsog armastas tervisevetel viibides nautida maailma koorekihi ja kultuuritegelaste seltskonda, on kogu hoone planeering juba algselt hotellisarnane. “Suurt vaeva nägime originaalsete laemaalingute taastamisega ja muinsuskaitsega sõdime siiani. Tahaks suuremaid, moodsamaid välibasseine balneoteraapiaks, paraku pole kõik kohe täna võimalik.“
Pagni di Pisa au ja uhkus, 40° kuumavee allikas, asub hotelli territooriumil. Keldrist viib tunnel väikesesse koopasse mäesügavuses, mis on kohandatud naturaalseks aurusaunaks, mis pidavat leevendama hingamisteede haigusi. Allika ümbrusest ammutatud mudamähised ja vees suplemine leevendavad reumavalusid. Teine 38° allikas parandab aga naha elastsust ja kvaliteeti.
Vaatamata pikale ajaloole on Pagni di Pisa igati moodne ja viimaseid trende jälgiv spaa, kus lääne ja ida meditsiin ja iluravi kohtuvad luksuslikus atmosfääris. Spaa programmis on kõikvõimalikud massaažid, iluravi protseduurid, arsti, dermatoloogi, psühholoogi ja toitumisspetsialisti konsultatsioonid, spordiprogramm ja soovi korral range dieet. Nädalaga on võimalik kaotada kuni neli kilo. Paraku oli uhke Pisa teinud meid ümbruskonna suhtes uudishimulikuks, nii et valisime kergema režiimi ja range dieedi vaid lõunaks.
Igal hommikul sulistasime tundide viisi sulfuririkkas kuumas vees, isegi siis kui jahe kevadvihm soojalembesed kohalikud tubadesse peletas, nautisime massaaže igast maailma nurgast ja lõunauinakut üleelusuuruses kuninglikus magamistoas. Pärastlõunal tutvusime ümbruskonnaga ja õhtul nautisime toscana kohalikku kööki, mis paraku on kaunis rammus, sest kõik lausa ujub oliiviõlis ja suurpärased veinid vaid ärgitavad isu. Kõige sügavama mulje jättis Lucca vanalinn, kus kitsukesed tänavad keerlevad labürindina juba roomlaste poolt ehitatud müüride vahel.
Kui jõudsime oma järgmisesse peatuspaika Grotta Giusti spaahotelli Monsummano Termes, olime taas kord meeldivalt üllatunud. Romantiline ajalooline villa keset õitsvat 45 hektari suurust parki kuldse sildiga Small Luxury Hotels of The World uksel ja 750m² suurune välibassein 34° mineraalvee, kõikvõimalike hüdromassaažide ja imekaunite vaadetega Toscana laugetele mäenõlvadele, oli just see, mida vajasime. Ainsana häiris spaa menüü, mis oli kuidagi liiga sarnane Pagni di Pisa omale. Nagu selgus, kuuluvad mõlemad hotellid STB Grupile. Omaniku Leonardo Gualtieri eesmärk on ühendada klassikaline termalism ja lihtsalt lõõgastavad spaaprotseduurid kaasaegse meditsiini tippsaavutustega.
Kõik kokku meenutab natuke sanatooriumi, ainult et väga luksuslikus keskkonnas ja mis kõige tähtsam – atmosfäär on mõnusalt relax, sest patsiendid on ametis oma elukvaliteedi parandamisega, mitte surmatôvest vabanemisega. 10 päevaga on võimalik leevendada seljavalu, parandada kopsude tegevust, vabaneda tselluliidist, siluda kortse ja teha väiksemat sorti iluoperatsioon, kusjuures mida ja kui palju just otsustab professionaalne arst-spetsialist. Meditsiinilised spaad on uus trend kogu maailmas, eriti populaarsed aga Ameerikas, kus igavese nooruse tagaajamine on lausa kohustuslik. Grotta Giusti ja Pagni di Pisa eelis võrreldes rivaalidega on suurepäraste raviomadustega naturaalsed kuumaveeallikad otse hotelli territooriumil.
Grotta Giusti koopad ja allikas on kogu spaa keskne atraktsioon. Kui Grotta uks meie ees avanes, tormasime kohe smaragdrohelist maa-alust järve ja oskuslikult valgustatud stalaktiite ja stalagmiite imetlema. Kümne minutiga olime aga tunnelite rägastikus ekslemisest väsinud ja maandusime kuulekalt teiste patsientide kõrvale lamamistoolidele suures saalis, mida hellitavalt põrguks kutsutakse. Esimene reaktsioon oli kõva häälega naerma puhkeda, sest kõik kokku meenutas salaühingu koosolekut Hollywoodi filmis. Meil kõigil olid seljas paksust valgest linasest mungarüüd meenutavad vammused, kapuutsid sügavalt üle silmade, nii et naabri vanust või sugu võis määrata vaid varvaste järgi. Ja me kõik olime andnud vaikimisvande, ehk siis lubanud unustada mobiiltelefonid ja lobisemise. Aga tasapisi meeled rahunesid – vee tilkumise monotoonne muusika, 98% õhuniiskus, mineraaliderikas aur ja palavus tegid oma töö. Valge vammus imes endasse higi ja väsimuse ning silmad vajusid tasapisi kinni. Vanadel roomlastel oli õigus. Parim saun on naturaalne kuumaveeallikas.
Kui aus olla, siis meeldis meile Grotta Giusti rohkem kui Pagni di Pisa, kuidagi kodusem ja hubasem, basseinid olid suuremad ja mugavamad ning moodsamate hüdromassaažidega. Ka asukoht, 60 km nii Pisast kui Firenzest, on mugavam, kui soovite terve nädala ühes hotellis veeta ja korraliku noorenemiskuuri läbi teha. Lähiümbruses tasub kindlasti külastada Pistoia vanalinna paarikümne kilomeetri kaugusel ja tõelist itaalia stiilis shoppamist 19. sajandi kuurortlinna atmosfääri pakub naaberküla Montecatini Terme. Monsummano Termes on kaunis ilmetu, aga tõeline itaalia küla keset viinamarjaistandusi ja laugeid mäenõlvu, kus ööelu keskpunktiks on kommunistliku partei pubi otse kiriku vastas.
Paraku ei võtnud me kaalus eriti alla, sest ei suutnud vastu panna Toscana võludele, aga stress oli justkui käega pühitud ja meeled rahunenud, nahk pehme ja klantsiv ja ihu hoolitsetud. Nii et olime rahul. Spetsialistide arvates aitavad sedasorti spaad tõepoolest vananemisprotsessi edasi lükata, aga seda ainult juhul, kui teha läbi vähemalt kaks kuuri aastas ja ka vahepeal tervislikust eluviisist kinni pidada ning alustama peaks noorelt. Kui aus olla, siis enamus külalistest olidki noored, sportlikud ja väga saledad.
(Reisimaailm 4/2011)
