Oma asukoha tõttu keset ulgumerd (õigemini küll keset Atlandi ookeani) asuva Islandi sünnilugu oli ülitormiline ja see pole ookeanisügavustes jätkuva vulkaanilise tegevuse tõttu õigupoolest tänini vaibunud.

Äralõigatus muust maailmast on säilitanud nende haldjakeele, omapärase kultuuri, tavad ja kombed ning just see teebki saareriigi nii ligitõmbavaks ja omapärasemaks paigaks maailmas.

Islandi loodus on ühtaegu helde ja kitsi: puid siin peaaegu pole (vähemalt selles mõttes, et neist saaks ehitada või kaminat kütta), mustjaid laavavälju katab sambla-, mitte murukamar, kuid kus tänu mitmete kilomeetrite sügavuselt maapinnale pressivale termaalveele (mis on kahe kilomeetri sügavusel 240 kraadi!) pole siin puudust ei soojast ega valgusest.

Seega on kõik justkui kenasti tasakaalus, kas pole? Pikad pilkased ööd ja talvel alles enne keskpäeva ahetama hakkav taevas pööravad teie ajataju täiesti peapeale. Külm ja tuuline kliima vahetub südasuvel nappide soojakraadidega.

Kuid ometi siia tullakse, sest kõik eriline tõmbab.

Maa-alused kuumaveekatlad

On teada, et juba 13. sajandil oli Suure Geysiri ümbrus maadeavastajatest lausa sisse piiratud, sest eurooplased polnud midagi taolist varem näinud ja seda peeti lausa üleloomulikuks nähtuseks.

Euroopas pole nimelt ühtegi teist analoogset “veemängu” ning islandlased ise muhelevad, et turismiärile panid nemad “ilmaimet” kaema tulnute näol alguse juba 13. sajandil.

Geisrid, mis muide on oma nimegi saanud islandi keelest (geysir tähendab islandi keeles purskama, voolama) on perioodiliselt kuumajugasid üles purskavad allikad ja ongi tegelikult looduses üsna harva üsna nähtus. Harv seepärast, et eeldavad mitmete unikaalsete geoloogiliste tingimuste kokkulangemist: maapinnalähedast magmakollet, rohkelt põhjavett ja unikaalset maaalust veevärki. Maailmas on teada umbes 1000 tegutsevat geisrit ning Islandil asub tervelt kaheksa geotermaalset ala, kus kuum vesi looduslikul moel maapinnale õnnestub Islandil käies kusagil käsi kohalikku jõkke panna, siis ärge ehmuge – vesi on soe nii suvel kui talvel ehk siis oluliselt soojem kui saart ümbritsevas ookeanis.

Saareriigi tõeline maiuspala mulksuvate ja vett purskavate geisrite kõrval on naudinguotsijaile aga kindlasti Blue Lagoon ehk Sinine Laguun – erksinise veega termaaljärv, millel on imelised raviomadused.

Kuna Island istub niiöelda Atlandi ookeani põhjas asuva keskaheliku harjal, paigas, kus kuum basaltne laava pidevalt lõhesid mööda üles kerkib, on saareelanikel käepärast tasuta odav ja lõppematu geotermaalne energia. See on vastus nii küsimusele, miks on Islandil ka kõige pikemad magistraalid valgustatud, miks siin isegi talvel on aknad lahti ning miks kõnniteede alla on pandud elektrikaablid – energia, mis tasuta kätte tuleb, on kohalikele tõesti ainus tõeline privileeg nii kehva kliimaga paigas.

Sinine pärl

Sinine Laguun (islandi k Blaa Lonith) on üks neid paiku, kuhu Islandile sattudes tõesti minemata jätta ei tohiks.

See pole mitte hoiatus neile, kes Islandi endale ise reisisihiks on võtnud, vaid pigem neile, keda Islandile eelkõige tööasjad toovad. Leidke kindlasti aega Sinises Laguunis ära käia, isegi kui see käik võib esmapilgul tunduda pisut kulukana (bussipiletid, spaa sissepääs + mõni hoolitsus ja miks mitte ka õhtusöök sealses restoranis “Lava”), tasub see käik end kuhjaga ära, uskuge mind!

Nagu öeldud, asub Sinine Laguun Euraasia ja Ameerika tektoonilise mandrilava kokkupuutekohal ja nagu arvata võite, on see geoloogilises mõttes väga aktiivne piirkond. Otse vulkaaniliste süsteemide ja geotermaalse kuumuse kohal on sõna otseses mõttes kuum kogu aeg. 1226. aastal laavavoolu tagajärjel moodustunud termaaljärv, mida tänasel päeval tuntakse Sinise Laguunina, asub Vanakurja nime kandva süsimustade laavaküngaste embuses. Piirkond sai oma pisut õudu tekitava nime tänu väga raskele läbitavusele ja eriskummalistele ränikivimoodustistele. Veel nüüdki saab imetleda hangunud laava moodustatud imelisi skulpturaalseid vorme, mis on kaetud pehme-pehme islandi samblikuga.

Olgu siinkohal öeldud, et sammalt kaitstakse nii kiivalt, et isegi matkarajalt ei ole lubatud kõrvale astuda.

Sinine Laguun on üks elegantseimaid näiteid sellest, kuidas islandlased looduse andi efektiivselt ja korraga mitmel erineval eesmärgil – soojatootmiseks ja turismiarendamiseks – ära kasutada oskavad. Kahe kilomeetri sügavusel asuvatest maa-alustest kuumaveeallikatest pärit vesi muudetakse esmalt auruks, see käivitab Sinise Laguuni kaldal asuva Svartsengi jõujaama turbiinid ja hiljem juhitakse oma töö ära teinud mineraaliderikas vesi looduslikku spaasse.

Sinise Laguuni järves on vesi aastaringselt 35-40 kraadi soe ning looduslike mineraalide rohkus koos sinivetikate ja piimvalge ränimudaga (Silica) omavad imelist ravitoimet. Eriliselt tõhus mõju on sel psoriaasile ja ekseemidele.

Sinise laguuni hoonetekompleks, mis pälvis 2007. aastal Islandi arhitektuuri aastapreemia, on arhitekt Sigríđur Sigborsdóttiri poolt nii meisterlikult ürgse looduse keskele sulatatud, et kui te sellele laavalõhes looklevat teed pidi lähenete, tekib õigustatud küsimus: kus see hoone õigupoolest asub? Suur on aga üllatus, kui jõuate lõpuks ultramoodsasse ja avarasse hoonesse. Mustadest laavakividest peamaja, mille sisemüüriks on looduslikust laavarifist sein, järgib nõtkelt looduse ettekirjutusi ja harmoneerub rohekashallikate samblaväljade ja erksinise järveveega ideaalselt.

Sitikmust laava, erksinine termaalvesi ja valge ränisavi moodustavad koos justkui Eesti lipu värvid ning kogu kompleks, nii seest kui väljast, jätkab seda imekaunist värvikombinatsiooni.

Naudinguid igale maitsele

Sinise Laguuni kompleks koosneb õigupoolest kolmest suurest osast: spaast, kliinikust ja konverentsikeskusest. Spaaosa on mõnulejatele üle maailma juba teada-tuttav paik, kliinik rohkem neile, keda kimbutab tüütu nahahaigus psoriaas.

Spaaosa peamine tõmbenumber on muidugi sinise vee ja valgete ränimudast kallastega järveke, millest on end tõtt-öelda võimatu välja tulema sundida.

Spaapileti ostnute käsutuses on riietusruumid, saunad, hoolitsuste ruumid (aeg tuleb ette broneerida), baarid (nii sees kui väljas), heatasemeline restoran “Lava” ja Sinise Laguuni tooteid, kohalikku käsitööd ja maitsekaid suveniire pakkuv pood.

Neid, kes aga ihkavad rohkem mugavusi ja privaatsust, võiksid muidugi nautida VIP-külalistele mõeldud paketti.

Viimase mõnusid maitsnuna tuleb tunnistada, et eriti külma ja tuulise ilmaga on selle eelised ilmselged. Nimelt tagab see läbi privaatse soojaveebasseini mugava pääsu otse välibasseini. Siin ei pea te jätma oma hommikumantlit ja susse mitte õue külma tuule kätte loperdama, vaid saate selle soojusesse pugeda otse õdusas kaminaruumis. Puhkeruumis pakutakse tasuta karastusjooke, teed-kohvi, puuvilju ja snäkke ja kõlab mahe muusika. Kuna teie käsutuses on privaatne riietusruum, välistab see igasuguse tunglemise, mis tipphooajal on paratamatu.

Imeline valge ränimuda

Kõik järves mõnulejad näevad välja nagu Veneetsia kevadkarnevalil osalejad, kandes valgeid maske. Nimelt käivad kõik vees hulpijad endale regulaarselt spetsiaalsetele “saarekestele” välja pandud valge ränimuda ämbrite juures end sisse määrimas. Seda protseduuri võib korrata, kartmata, et midagi valesti teeksite.

Tulemuseks on tõeliselt sile, puhas ja pehme nahk. Lisaks ujumisele on võimalik kasutada aurusauna ja nö maasauna, istuda soolakambris või lasta vägeva kose all endale massaaži teha.

Kuid see pole midagi võrreldes hoolitsuste osas asuvas välibasseinis tehtavale massaažile! See on üks võrratumaid hoolitsusi, mida olen oma elus kogenud, kuigi see on oma olemuselt ülilihtne: olles selili vees hõljuval võimlemismatil, kaetakse teid sooja märja fliistekiga ja palutakse võtta ära ujumisriiete ülaosa.

Soojas auravas vees seisva massööri käed teevad professionaalselt oma tööd, teie hõljute silmad kinni maa ja taeva vahel… see mõjub ühtaegu erootiliselt ja lõõgastavalt – täiesti uskumatu kogemus! Ning nii nagu ka kõiki teisi hoolitsusi, saab sedagi tellida kahele inimesele korraga. Kui teil on vähegi võimalust, jätke see oma naudinguterikka spaakülastuse lõppu. Muuseas! On olemas isegi spetsiaalne massaaž rasedatele.

Kuid hoolitsuste rida on mõistagi pikem: tellida saab nii vetikate, silica kui sooladega tehtavaid hoolitsusi ning mitmeid erinevaid massaažiliike. Olgu siinkohal lisatud, et nii Reykjavikis kui ka Keflaviki lennujaamas on avatud Sinise Laguuni päevaspaad, nii et kui väljalend tunde hilineb, siis miks mitte lasta end sel ajal hellitada. Nagunii igatsete te laguuni tagasi otsekohe, kui buss linna suunda keerab.

Kliinik on eeskätt mõeldud neile, kes tulevad Sinisesse Laguuni ravieesmärgil ja vajavad eriprotseduure. Ideaalne on neljanädalane ravi, kuid ka kahe nädalaga saavutatakse märkimisväärseid ravitulemusi.

Kliinikus on välja töötatud mitmed psoriaasihaigete raviprogrammid ning tänu siinsele mineraaliderikkale termaalveele ja ränimudale peetakse seda maailmas kõige tõhusamaks looduslikuks raviviisiks. Kaks korda päevas ette nähtud kümblusele järgnevad spetsiaalsed hoolitsused, toitumine ja puhkuserežiim ning garantii, et siit lahkutakse tunduvalt parema tervisega, kui tuldi.

Kui teie olete aga oma protseduurid spaas ja õhtusöögi restoranis lõpetanud, minge kindlasti korraks hoone katuseterrassile ja heitke pilk üle selle aurava sinise ime, mis hõõgub mustade laavanõlvade embuses pilkases öös nagu miraaž…

Ma garanteerin, et teil on peas vaid kaks mõtet: see on niiii ilus ja ma tahan siia tagasi!

(Reisimaailm 1/2010)