Reisikiri: meeleolukas Portugal Harry Potteri, portveini ja printsessilossiga

 (5)
Reisikiri: meeleolukas Portugal Harry Potteri, portveini ja printsessilossiga
Porto ülikooli meditsiinitudengid kevadisel tudengite paraadil.Foto reisijate kogust

Varahommikustel Porto tänavatel on tunda saiakeste-pirukate küpsetamiste lõhna. Portugaallased naudivad oma hommikuid, kuid ka lõunaid ja õhtuid paljudes tänavaäärsetes kohvikutes.

Porto - Sintra - Albufeira reisikiri

Et seda kõike tunnetada, tekkis meil sõbrannaga ühel aprillipäeval mõte külastada Portugalis Portos tema õde, kes oli seal juba kuid vahetusüliõpilane olnud.

Meie vahva tripp Portugalis pidi kestma kümme päeva ja sellest neli plaanisime veeta Lõuna-Portugalis, inglaste seas populaarses Albufeira kuurordis.

Portost Lõuna-Portugali lennujaama Farosse on umbes 600 km. Kohalik kunstitudeng, kes meid võõrustama pidi, soetas lennupiletid Porto-Faro-Porto, kuid "õnneks" ajas ta kuupäevad segamini. Tegi kenasti ka check-in ehk lennule registreerimise ja kuna tegemist oli odavlennufirmaga, siis läksid need 3*40 eurot tuulde. Leidsime kohe asenduse autorendi näol ja ei lasknud sellel väikesel ebaõnnestumisel end morjendada. Ootasime hoopis põnevusega, mida toredat on meile pakkuda kevadisel Portugalil.

Porto on üks Euroopa vanimatest linnadest ja seda oli kohale jõudes igal sammul tunda. Esimesel hommikul tervitas meid mõnus lõunamaine soe õhk, roosade õitega magnooliad, särasilmne sõber ja minu elu esimene metroosõit lennujaamast Porto kesklinna meie peatumispaika.

Õitsev magnoolia kevadises Portos. Foto reisijate kogust
Seotud lood:

Hetked portolasena

Meid peeti korduvalt vene rahvuse esindajateks, paar korda ka prantslasteks ja üks kord isegi rootslasteks. Seda arvati keele kõla järgi. Vaatamata meie pruunidele juustele ei õnnestunud meil kohalike seas tundmatutena ringi liikuda ja kohe, kui olime näljastena istunud maha kohalikku söögikohta, et lasta heamaitsta kohalikul tuntud toidul "Francesinha" (ehk "väike prantsuse tüdruk"), saime tunda portugallaste sooja ja avameelset suhtumist meiesugustesse turistidesse. "Francesinha" aga on mitmekihiline võileib, kuhu vahele pannakse erinevad lihasid: veiseliha steiki, sinki ja erinevaid vorste, seejärel kaetakse juustuga (võib kasutada ka "härjasilma" juustu all). Lõpetuseks ujutatakse roog üle kõige olulisema kompondendiga selle toidu juures - õllekastmega. Minu arvates on see maitseelamus, mille pärast tasub Portugali alati tagasi minna ja loomulikult võib juurde võtta veel kohalikku külma õlut Super Bock, mis sobib oivaliselt võileiva juurde. Ning lisame veel juurde friikartilid ja saamegi "kohustusliku" portugali toidu.

Tudengid paraadil enne kevadisi eksameid

Sattusime Portosse ajal, kui toimus Porto ülikooli tudengite paraad, mis eelnes igal aastal enne kevadist eksamite sessiooni.

Terve peatänav oli selleks puhuks suletud ja kõikide teaduskondade tudengid ja pealtvaatajad veetsid lõbusalt aega, oodates paraadi algust. Tudengitel olid seljas mustad hõlstid ja peas torukübarad, kusjuures igal teaduskonnal olid erinevat värvi kübarad.

Ülerahvastatud Porto peaväljak ja tänaväärsed andsid mõista praadi suuret populaarsusest.

Harry Potteri lugude inspiratsiooniallikas

Lastega Portos reisides soovitan kindlasti külastada ka raamatukogu, kus Harry Potteri autor JK Rowling sai inspiratsiooni oma raamatute kirjutamiseks. Rowling elas mõned aastad Portos ja töötas seal inglise keele õpetajana. Ta veetis palju aega just selles raamatukogus. Raamatutegelaste kostüümide idee tuli aga Porto ülikooli tudengite kostüümidest.

Raamatukogu, kus Harry Potteri autor JK Rowling sai inspiratsiooni. Foto reisijate kogust

Portvein - naudinguid täis

Porto asub Duoro jõe kaldal, vastaskaldal asub aga Vila Nova de Gaia, kus on esindatud paljude tuntud portveinitootjate veinikeldrid, mida on võimalik sümboolse tasu eest külastada (3-6 eurot). Külastus sisaldab ekskursiooni veinikeldris, giidi ja kolme erineva veini degusteerimist. Arvestada võiks mõnetunnise üritusega ning peale degusteerimise lõpu võib jääda edasi juba omal kulul veini ja juustu mekkima veinikeldri fuajees või aias.

Paljude keldrite hulgast valisime me välja Taylor´si, mis on üks Porto vanimaid veinikeldreid aastast 1692. Taylor`s on pereettevõtte, nagu enamused portveini tootjadki, kellel on mitu veinimõisa ehk quintat. Hea portveini saladuseks on sealne kliima ja pinnas, lisaks pikaajaline küpsemine tammevaatides. Igast veinikeldri poest saab soodsa hinnaga veine kaasa. Eriti hea vein on traditsiooniliselt jalgadega trambitud viinamarjadest: osad mõisad võtavad sügisel inimesi jalgadega viinamarju trampima ja see on kindlasti üks ainulaadne kogemus.

Kohvikultuuriga algavad päevad

Lõuna-Portosse reisimise hommikul ärkasime varakult ja suundusime Hertzi autorenti, mille üks esindus asub Porto lennujaama kõrval.

Varahommikustel Porto tänavatel on tunda saiakeste-pirukate küpsetamiste lõhna, sest portugallased naudivad oma hommikuid, aga ka lõunaid ja õhtuid paljudes tänavaäärsetes kohvikutes. Soe maitsev kreemisai ja tassike espressot kuulub iga uue päeva algusesse ja kui päris aus olla, siis ka lõunasse ja õhtusse.

Portugallaste kõlavast häälest ja tihedast jutust rõkkavaid kohvikuid tuleb kindlasti külastada. Kui soovida rahulikumat keskkonda, siis saab võtta oma kreemisaidad ja kohvi ning istuda läheduses asuvasse parki – parke leidub suhteliselt palju. Selline käitumine ei ole üldse tavatu – paljud kohalikud veedavad nii oma lõunapause. Minu meelest oli eriti tähelepanuväärne, et osades parkides veetsid ilusa ilmaga aega ka väärikad vanad mehed, kes lõid aega surnuks kaartide tagumisega või malemänguga. Võtke eeskuju, Eesti vanahärrad – pargipingil „superboki“ manustamise asemel saab seal ka selge peaga mõnusalt aega veeta!

Hertzis ootasid meid üllatused: esiteks pidime vahetama broneeritud auto teise vastu, sest meid ootas ikkagi ligi 600 km pikkune reis lõunasse, seega oli mõistlikum meie Eestis broneeritud auto vahetada diiselauto vastu. Üllatusena avastasin, et olin oma juhiload Eestisse maha jätnud, mis tähendas, et kogu pika tee pidi sõitma see, kellel olid load kaasas. Kuna GPS-seadme eest sooviti veel lisaks 15 eurot päevas, otsustasime lootma jääda kaasasolevale kaardile ja iseendi nutikusele. Üks meist luges paberkaarti, teine vaatas teeviitasid ja kolmas sõitis. Nii hakkas väga lõbus. Meie Portosse saabumisel ilmad jahenesid ja aeg-ajalt sadas ka vihma. Niisiis ootasime, et lõpuks ometi saaks lõunas ka päikest näha.

Maagiline Sintra

Kui Lissaboni lähedal hakkasid paistma esimesed päikesekiired, otsustasime end premeerida ootamatu külastusega Lissabonist 26 km kaugusel asuvasse mägilinnakesse Sintrasse. Imeline Sintra on arvatavasti iga väikese printsessi ja printsi unistuste koht koos maagiliste losside ja mäel kõrguva kindlusega. Sintra kitsad mägised ja kurvilised teed mind ei rõõmustanud, kuid külmad higipisarad olid kannatusi väärt! Keset Sintrat asub glamuurne neljatärnihotell, aga meie soovisime midagi hubasemat ja suundusime hostelisse Nice Way, mida meie kohalik teejuht oli juba külastanud. Õnnetähe all saime endale hubase toa ja asusime hosteli õuel päikest, snäkke ja veini nautima. Meiga koos veetis seal aega ka punt surfaritest soomlasi, prantslastest vanapaar, seltskond portugallasi ja töötas ka inglasest kokapoiss – kes reisis mööda maailma ja töötas erinevates riikides öömaja ja sümboolse taskuraha eest. See kirev seltskond meie reisil oli nautimiseks täiesti tasuta, kui välja arvata 15 eurot, mis me tasusime sealse ööbimise ja hommikusöögi eest.

Kõikide Sintra vaatamisväärsuste ja linnaelu nautimiseks peaks olema võtta mitmeid päevi. Meie külastasime suurusugust Quinta da Regaleirat, mille keskmes on majesteetlik palee metsiku aiaga. Aed varjab endas iidseid koopaid, puude-põõsaste vahel sulisevad veesilmad, jalavaeva vähendavad kivist tahutud trepiastmed ja puhkepingid. Kõikjal on lopsaks, liigirikas loodus. Pilet Quinta da Regaleirasse maksis täiskasvanule 6 eurot ja oli igat oma senti väärt. Kogu kompleks on ehitatud 20. sajandi alguses ja laiub nelja hektari suurusel maalapil. Emotsioone on raske sõnadesse panna, seda lihtsalt peab ISE nägema!

Quinta da Regaleira. Foto reisijate kogust

Järgmisel hommikul sõitsime päikese saatel kolmeks päevaks Albufeira kuurordisse nautima sealseid liivarandu, sooja Atlandi ookeani veemõnusid ja maitsvaid roogasid erinevates kohalikes restoranides. Ühel õhtul premeerisime end korraliku öömeluga Albufeira tuntud 2,5 kilomeetri pikkusel diskoteekide tänaval The Strip.

Minu meelest on kõige vahvamad reisid need, kus saab külastada võõrsil elavaid sõpru või panna omal käel sobiv reisiplaan paika. Eks ikka selleks, et istuda rongi või bussi või lennumasinasse ja muudkui avastada ja nautida.

eelistasime suurele rannale lähedal asuvat kaljude vahelist randa Lagoses. Foto reisijate kogust