Reisikiri Kambodžast, 9. osa: laevaga läbi metsa Battambangi


Reisikiri Kambodžast, 9. osa: laevaga läbi metsa Battambangi
Foto: Ain Parmas

Suhtekorraldajad Ain Parmas ja Kadri Talvistu rändavad Kambodžas. Seekord laevaga. Metsas.

Nagu ka mujal lõunamaades, muutub aeg Kambodžas suhteliseks mõisteks, mida see tegelikult ju ongi. Laevapileteid ostes kästi meil valmis olla kell 6 hommikul, sest just siis tullakse meile sadamast järele.

Kui kell 6.45 polnud kippu ega kõppu, läksime asja uurima, sest laev pidi väljuma juba 45 minuti pärast. Siis lubati järeletulekut juba kell 7 ning ei väljunud ka laev ettenähtud ajal, vaid üle tunni hiljem.

Algselt viietunniseks lubatud sõit venis madala veetaseme ning tankimis- ja poepeatustega tubliks 8-tunniseks tööpäevaks. Sellest hoolimata – ilmaasjata ei ole seda nimetatud Kambodža kõige mälestusväärsemaks veereisiks.

“Metsas on muidu hea purjetada, aga oksad kriibivad näo ära,” naljatas üks kunagine meeskonnakaaslane võistluspurjetamise ajast, kui talt uuriti, miks tal jaht Metsa teele registreeritud on. Poleks arvanud, et metsas seilamine õudusunenägudest ka kaugemale jõuab, sest ...

Foto: Ain Parmas
Seotud lood:

... sest jõelaev pressis Battambangi sõites end läbi kitsukesest praost mangroovivõsas, nii et mõnigi reelingu ääres istuja puutüügastega piki pead sai.

Siis üle Suureks järveks nimetatud Tonlé Sap loodenurga. Selle järve pindala varieerub olenevalt aastaajast (kuiv või vihmane) 2700-16 000 ruutkilomeetri vahel, see tähendab ligikaudu kuus korda. Tegemist on Kagu-Aasia suurima mageveekoguga, kus elab umbes 90 000 inimest, enamik neist etnilised vietnamlased. Ei, neil ei ole teadaolevalt lõpuseid ega näkisabu, vaid nad elavad rohkem kui 170s ujuvkülas järve peal. Samanimelise jõe voolusuund muutub aasta kestel kaks korda. Ehkki hetkel vihmaperioodi pole, siis järve teine kallas ei paista, sest ka miinimumpindala on suurem kui Peipsi järvel.

Foto: Ain Parmas


Järv muutub tasapisi soiseks Sangkae jõeks, mis voolab läbi Battambangi linna. Vees elavad jõemaod, krokodillid on ammu kadunud.

Foto: Ain Parmas


Jõge ääristas rohkem asulaid kui Tallinn-Tartu maanteel ainult sellega vahega, et need olid ujuvkülad. Lisaks elumajadele ujusid mööda nii kool, kauplus, politseijaoskond...

Foto: Ain Parmas


... kuid mobiilimastid ja templid olid siiski vaiadel kinni. Kahju, sest mobiilne mobiilimast oleks tõesti äge!

Foto: Ain Parmas


Kaluri elu: selle bambuskraanaga vinnatakse jõeveest võrgukott parvele. Nägime ka korra – ei olnud suurem asi kalasaak, võrgus vaid mõnes väikesed ja vähe oli neid ka.

Foto: Ain Parmas


Kui arvate, et ujuvkülad on vaestele, siis te eksite – see on kohalik Tiskre. Kopli liinid algasid alles ligi poolesaja kilomeetri pärast ülesvoolu, kui jõgi muutus kitsaks nagu Tiskre oja ning kallast ääristasid suures osas paatkülad. Mõni neist madalas vees loksumas, teine kuivaperioodi tuleku tõttu mudasel kaldal toestatuna seismas. Nendes paatides käib kogu elu - perenaised kiikavad pesu pestes altkulmu möödujaid, lapsed karjuvad “Hallo!” ning mehed kahlavad madalas vees usside järel või lebotavad võrkkiiges.

Foto: Ain Parmas


Battambangi provintsi kutsutakse Kambodža riisiaidaks, kuna ühena vähestest piirkondadest koristatakse selles kaks saaki aastas. Seda tänu Punaste Khmeeride mania grandiosole rajada keerukas niisutuskanalite võrgustik nagu Angkori muistsetel kuningatel. Igal asjal on oma hind – Kamping Boysse nn. Tapatammi ehitades jättis eluga hüvasti umbes 10 000 inimest kas tavalise surnukstöötamise, alatoitumise, taudide või hukkamiste tagajärjel. Lisaks öeldakse Battambangis olevat magusaimad kookospähklid ja parimad apelsinid, rääkimata riigi ainsast veiniistandusest.

Foto: Ain Parmas


Kuid lisaks viinamarjadele on siin istandused ka krokodillidele. Väidetavalt tegeldakse selles rohkem kui 500-pealises farmis väikese krokode kasvatusega, mitte aga nahamajandusega. Antud kaubagrupile keskendunud galanteriikaupluste rohkust arvestades on aga enam kui selge, et ka see farm on osa sellest võikapoolsest tootmisharust.

Foto: Ain Parmas


“Kas me võime ta endale jätta?” anub Kadri 8-kuulist väikest krokodilli peos hoides. Jah, miks mitte – saame avada kodus Tallinna Loomaaia troopikakorteri. Kuuldavasti pidid enamikes kasvanduses olema hübriidisendid - harvaesinev siiami krokodill segunenuna Austraalia soolase vee krokodilliga. Siiami krokodilli peeti metsikus looduses väljasurnuks kuni aastani 2000, mil Kardemoni mägedest avastati väike populatsioon. Austraalia nimega elukas pole immigrant, vaid elutseb nii Kambodža kui teiste Kagu-Aasia riikide rannikualadel põliselanikuna.

Pnhom Sampeau mägitempel 12 kilomeetrit linnast eemal, kust rullub panoraamina lahti vaade kogu provintsile. Lisaks vaimset valgustatust otsivatele munkadele-nunnadele on see koduks hoopis teistmoodi olenditele, kellest mõned võivad hoiatuste kohaselt olla halvatujulised ja isegi agressiivsed.

Foto: Ain Parmas


Härra makaak lahkub kolme jalal, olles enne saanud saagiks Kadri jäätise ja hiljem ka veepudeli.

Siin on video krokodillidest ja sellest, kuidas huligaan-makaak mägitemplis Kadrile vasema käpaga äsab, seejärel jäätist elegantselt limpsib ning lõpuks veepudeli vilunult lahti korgib ja kihvu loputab:

Foto: Ain Parmas


Poolel teel mäkke asub koobastempel, kus kuldne Buddha rahulikult suigub. Kui Battambangi linna kloostritel ja templitel läks Punaste Khmeeride võimu ajal suhteliselt hästi, kuna kohalik komandör lihtsalt eiras pealinnast tulnud hävitamiskäske, siis mitte enam siin. Originaalkuju raiuti tükkideks ning kogu koobastempel täideti sõna otseses mõttes vere ja laipadega.

August heitsid Khmeer Rouge’i aparatšnikud alla umbes 10 000 kaasmaalase surnukeha, olles neil enne sealsamas kaljutipus kõrid läbi lõiganud. Eraldi orv oli laste laipadele. Täna kannabki see rahulik mediteerimispaik nime Tapakoobas ning kunagist võikust meenutab taas klaaskast mõnede hukkunute kontide ja kolpadega

Battambangist jookseb mööda Prantsuse koloniaalaegadel ehitatud raudtee, mida mööda sõitis bambusrong ja sõidab siiani. Rööpad on siiski rauast ja liiprid ilmselt betoonist, kuid sellel sõitsid kolme meetri pikkused bambusplatvormid, millega veeti kaupa või inimesi linna ja tagasi. Videost on näha, et sirgetest relssidest ja paralleelsest rööpapaarist on asi niisama kaugel kui Petka juures Naissaarel. Nii et vaevalt siinset raudteed pärast koloniaalaega remonditud on. Tõenäoliselt on see põhjus, miks ka päris rongid venivad Kambodža raudteevõrgus teokiirusega kuni 20 km/h ja reisijatevedu kui selline puudub siiani sootuks.

Foto: Ain Parmas


Mida teha, kui ühel rööpapaaril kaks vastutulevat bambusrongi kohtuvad? Vähem kaupa või inimesi eviv koosseis võetakse kümnekonna sekundiga algosadeks ja tõstetakse raudtee kõrvale. Kõrge bambusplatvorm kannab kuni 15 inimest või 3 tonni riisi. Kui täna on igal platvormil väike mootor, siis algusaegadel lükati seda bambusteivastega. Umbes 300 kilomeetri kaugusele pealinna Phnom Penhi võis bambusrongiga olla ikka tubli sõudmine.