Reisikiri Kambodžast, 8. osa: Jumalate mäed Angkoris

 (8)
Reisikiri Kambodžast, 8. osa: Jumalate mäed Angkoris
Foto: (CC) Sam Garza / Flickr

Suhtekorraldajad Ain Parmas ja Kadri Talvistu asuvad seekord Kambodža kõige tuntumate maamärkide, Angkori templite juures. Kas põhjamaalaste jaoks täistööpäev higistamist džunglileitsakus seda ka väärt on, selgub kohe.

Neil päevil käisime Angkori templites, mida tänapäeval loetakse maailma suurimaks religioossete ehitiste kompleksiks – põhjamaalaste keeles tähendab see täistööpäeva higistamist džunglileitsakus. Tuleb tunnistada, et asi oli seda väärt! See kõik asub linna Siem Reap lähistel, mille nimi tähendab "Siiamid Hävitatud". Tai piiri lähedasena on see tõesti väga taktitundeline nimi: nagu Birmingham oleks võinud olla "Sakslased Võidetud" või Narva "Venelased Tagasi Löödud".

Angkor Wat on üks maailmaimede hulka loetud ehitisest, mis ehitati müütilise püha mäe Meru sümboliseerimiseks. Seal elasid jumalad, aga jumal-ise-teab, kus see asub. Džunglivarju on peidetud templi-linnakud, mille keskmeks pühamu Shivale või Vishnule, jumal-kuninga emale, isale, vanaisale või vanaemale, sekka mõni budistlik klooster. Iga järgmine kuningas soovis üle trumbata oma eelkäijat ning ehitada veelgi grandioossemat mälestusmärki.

Jalgsi seda lahmakat maa-ala ei läbi, sestap on see iga tuktukimehe mihklipäev, kui valged Kambodza sümbolit avastama tulevad. Kõvemad turistid võtavad selleks lausa kolm päeva, meie piirdusime siiski ainult ühega. Sai kah kõige olulisem nähtud ja kontole kogunes Angor Wat, Angor Thom ning veel viis väiksemat kompleksi ja templit.

Seotud lood:

Foto: Ain Parmas


Angkor Wati ümbritseb neljast küljest käsitsi kaevatud kanal, millel pikkust 5,5 kilomeetrit. Ehkki see sümboliseerib mäslevat piimaookeani, kust saadi surematuse eliksiiri, täitis see ning teised kanalid ja tiigid selles linnas veehoidla ülesannet. Tuhande aasta vanust Angkori veevärki peeti tollastest kõige arenenumaks.

Foto: Ain Parmas


Apsarad on naisjumalannad või tantsijad, keda on Angkor Wati seintel tuhandeid rohkem kui 300 erineva soenguga. Rindade katsumine pidavat õnne tooma, mistõttu need kehaosad on poleeritumad kui muidu.

Foto: Ain Parmas


Vaade Angkor Wati kõrgeimast tornist, kuhu Kadri paljaste õlgade tõttu ei pääsenud. Paremal peaallee, mille alguses kuningas elevandi seljast maha tuli ja jalgsi templisse sammus. Absoluutselt kõik kiviplokid, mida jalad puudutavad või silm näeb, on kohale veetud elevantidega. Sellest annavad märku tahukate sisse uuristatud augud, mis kuidagipidi aitasid kivilahmakaid elevantside veetavatele bambuskelkudele transportida. Angor Wat nõudis üle 300 000 orja ja 6000 elevandi ränkrasket tööd.

Foto: Ain Parmas


“Mäe” otsa ronimine oli vaevarikas, sest kiviplokkidest tahutud astmed olid kitsad ja järsud. See polnud kunagiste ehitusmeistrite praak, vaid jumalate juurde pääsemine ei pidanudki lihtne olema.

Foto: Ain Parmas


Angkor Wati kõrgeim torn, mille tipp küünib 55 meetrini. Ehitusinseneridele kiusatuseks tuleb öelda, et need kiviblokid on kõikjal templitekompleksis üksteise peal ilma igasuguse mördita ja püsinud peaaegu 900 aastat troopilistes vihmades ja džunglis. Tehke järgi või makske kinni! Arvestades siinset tänast ehituskultuuri, ei ole paraku usutav, et selle tegi praegune tsivilisatsioon: katsuge ise kirkadega nii täpselt kivi tahuda, kui puudusid lasermõõdikud ja ketaslõikurid.

Foto: Ain Parmas


Bassein, mida kasutas üksnes jumalkuningas Suryavarman II. Võibolla aeg-ajalt ka mõni tema 12 naisest. Basseini puhastasid hindud ning midagi nad seal vusserdasid torutöödega seni, kuni vesi templist kadus. Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks kohalikel käib siiani üle jõu ummistustevaba kanalisatsiooni või õigest kohast vett pritsiva dušši ehitamine.

Foto: Ain Parmas


Puhas kunst. Templis pole seinapinda ruutsentimeetritki, mida ei kataks jumalikud nümfid või mustrid või sanskritikeelsed tekstid kiviplokkidesse graveerituna.

Foto: Ain Parmas


Tapeedi asemel. Kõik tahutud välja kiviplokkidest. Tätvere topeltgarantii: igakülgselt pestav ja vastupidav mussoonsetele vihmadele vähemalt 1000 aastat.

Foto: Ain Parmas

Angkor Thom, mis tähendab tõlkes Suurt Linna. Kõrghetkel elas selles enam kui miljon inimest rohkem kui 10 ruutkilomeetril. Tegemist oli omamoodi kindlusega, mis ehitati pärast praeguse Vietnami alal elanud Chamide äkkrünnakut, et välistada selliste asjade kordumine Khmeeri impeeriumi südames. Paraku on säilinud vaid templid, kuna ainult jumalatel(-e) oli lubatud ehitada kivist, ülejäänud pidi leppima puitehitistega.

Khmeeri impeeriumi metropoli väravas tervitas meid 54 jumalat ja samapalju deemoneid, mis ilmselt tulenes toonase kuningriigi provintside arvust. Taevaid oli 37 ja põrguid 32, nii et igaühele midagi.

Foto: Ain Parmas


Bayon, mille 54 tornist vaatab eri külgedelt alla 216 Avalokiteshvara naeratavat hiigelnägu. Kus iganes sa selles hoones ei viibiks, vähemalt tosin kaastunnet kehastavat bodishatvat jälgib sind ikka. 12.-13. sajandist pärit templi täpne funktsioon on siiani teadmata ning sümbolid lahti murdmata.

Foto: Ain Parmas


350 meetri pikkune elevantide terrass, kust siinsed ülikud jälgisid paraade ja muid avalikke tseremooniaid. Toimis ka kuninga vastuvõtusaalina.

Foto: Ain Parmas


Puud on võtnud Ta Prohmi oma embusse. Tänapäeval võib seda nimetada Angelina Jolie nimeliseks templiks, kuna selles toimetas ta Lara Croftina märulifilmis “Tomb raider”.

Foto: Ain Parmas


Ühena vähestest annavad Ta Prohmi raidkirjad infot ka templi asukate kohta. Templi tööshoidmiseks läks vaja 80 000 inimest! Nende hulgas oli ka 2700 ametnikku ja 615 tantsijat. Tööpuudus oli tol ajal ilmselt olematu. Peaasi, et Tallinna Linnaviletsus nüüd eeskuju ei võtaks.