Reis ümber maailma: Kõrvalpõige Poola ning siis tagasi "päris" Ida-Euroopasse


Rõõmsameelne linnatänav Kazimierzi linnaosas.
Rõõmsameelne linnatänav Kazimierzi linnaosas.Foto: Kadri Org

Olime seni liikunud Eestist peaaegu et sirgjooneliselt ja ajavööndit vahetamata lõuna poole. Olles jõudnud aga Poolale lähemale kui sada kilomeetrit, otsustasime teha mõnepäevase kõrvalpõike Euroopa Liitu, et siis taas mööda Ida-Euroopat soojema kliima poole rännata.

Ukraina ja Poola vaheline otsetransport on küllaltki kulukas ning aeganõudev, mistõttu otsustasime vahemaa läbida alternatiivsel moel.
Istusime Lvivis minibussi, millega sõitsime kaks tundi 80 kilomeetri pikkusel teelõigul auklikke Ukraina külasid läbides piirini, kust edasi plaanisime minna jalgsi. Üllataval kombel polnud me aga ainsad, kes sellisel viisil piiri ületasid, otse vastupidi: jalgsi piiri ületamine tundus olevat isegi nii populaarne, et kahe riigi vahele oli jalakäijatele ehitatud autodest eraldi kulgev rada.

Poola Foto: Kadri Org
Seotud lood:


Jalgsi piiri ületamine Ukrainast Poola on niivõrd populaarne, et sajad inimesed ootavad järjekorras rüseledes enda korda.

Eesõigus tänu Euroopa Liidule
Piiriametnike hooneni jõudnuna nägime ukse taga pikka järjekorda, mis pani meid peast kinni hoidma ja ootamisele kuluvate tundide arvu peale mõtlema. Esmapilgul lubas järjekorramelust avanev pilt vähemalt huvitavat kultuurilist kogemust: inimesed rüselesid, sõimlesid ning käitusid üsnagi sarnaselt loomadele.
Meie selja taha ilmunud ning võõrkeelset vestlust pealt kuulanud inimesed küsisid aga, kas oleme Euroopa Liidust. Jaatavat vastust kuuldes osutasid nad kõrvalisele rajale, mis lasi meil kõikidest järjekorras olevatest inimestest rahulikult mööda kõndida ning piir ületada eelisjärjekorras.

Poola Foto: Kadri Org


Inimesed, kellest tänu Euroopa Liidu kodakondsusele eelisjärjekorras ette saime, oma pahameelt ei varjanud.

Ootavate inimeste hävitavad pilgud kuklas, kasutasime sülle kukkunud eelist, olles ise mõrumagusa tundega ning teadmata, kas maitse pigem magusa- või mõrupoolne. Kindel on see, et tänu otsusele ületada piir jalgsi (ning seda oma Euroopa Liidu kodakondsusega) võitsime ajas ligi viis tundi. Vähemalt nii pikalt pidi piiriületust ootama esimene autojuht, kes meid püstise pöidla märguande peale üles korjas ning Poola riigi sisemusele lähemale viis.

Kontrast teisel pool piiri
Esialgu ei olnud meil Poola minek üldse plaanis, kuna see tundus olevat Eestile lähedal paiknev riik, mida vaid pikkade bussireiside marsruut läbib. Tungivalt külla kutsuv sõber ning enne reisile suundumist alles jäänud aja nappuse tõttu Poola tellitud pangakaart olid kaks peamist tegurit, mis mõjutasid meid jalge alla võtma teekonda Krakowisse.
Kui olime Poola pinnal paarkümmend kilomeetrit edasi liikunud, saime aru, et sinna tulek oli väärt juba kontrasti pärast, mida oma silmadega tunnistasime: Ukrainast piiri poole sõites tunnetasime bussis loksudes auklikku kruusateid ning pärast piiri ületamist veeresime juba laitmatult korras olevatel mugavatel Poola kiirteedel.
Krakowisse jõudes olime Ukuga ühel nõul, et kõrvalhüpe Poola oli parim otsus, mille saime teha, ning järgnevate päevadega kummutasime oma peas eelarvamusliku mõttelaadi Poolast kui transiitriigist.

Rikkalik valikuvõimalus
Võime julgelt väita, et Krakow on linn, kus külastajatel igav ei hakka. Tegemist on pealinna järel suuruselt teise linnaga, mis koosneb mitmest mõtteliselt eraldiseisvast linnaosast, millest üks paeluvam kui teine. Kuigi maailmasõdade ajal käisid Poolast üle erinevad sõjalised jõud, ei pidanud Krakow õnnelikul kombel kahjusid kandma: linnas ringi kõndides näeb rohkelt vanaaegseid kirikuid ning keskaegne vanalinn on säilinud piltilusa ning võluvana.

Poola Foto: Kadri Org


Tulesäras väljak Krakowi vanalinnas.


Kui vanalinn on Krakowi linnasüda, siis suurem ööelu ja –melu käib endises juudilinnaosas Kazimierzis. Seal asub ka kuulsaim paik, kust saab ööpäev läbi soetada Poola kõige populaarsemat tänavatoitu Zapiekankat. Tegemist on pika avatud baguette saiaga, millel traditsiooniliselt peal seened, juust ning vabal soovil erinevad kastmed, kuid võimalik on osta ka rikkalikumalt kaetud Zapiekankasid. Märkimisväärne on ka paik ise: Endziori-nimeline ümmargune hoone, mille igast aknast võimalik osta erineva valmistaja poolt meisterdatud Zapiekanka. Iroonilisel kombel ostetakse tooraineid aga ühelt ja samalt ettevõttelt.

Poola Foto: Kadri Org


Populaarne tänavatoit Poolas - Zapiekanka. Paremal traditsiooniline (ilma lisanditeta) variant.

Turistide poolt külastatuimad kohad on ka Krakowi loss, Schindleri tehas ning linnast veidi eemal paiknevad Wieliczka soolakaevandus ning Auschwitzi koonduslaager. Kõik mainitud kohad on äärmiselt põnevad, kuid suunatud pigem paksema rahakotiga turistidele. Nimelt tuleb igas paigas planeerida ühe inimese pileti jaoks paarkümmend eurot – võimalik, et investeeringut väärt, kuid meie otsustasime seekord avastada Krakowit alternatiivsel moel ning tulla tulevikus tagasi nendesse paikadesse siis, kui oleme edukamad ja rikkamad.