Rahata ja viisata Venemaal, osa IX: Moskvasse täpselt paraadi ajaks

 (4)
Russia Victory Day Parade
Paraad Moskvas.Foto: Alexander Zemlianichenko, AP

Bussiga läbi poole Venemaa loksunud seikleja jõuab 9. mai paraadi toimumise ajal peaaegu et Eesti saatkonda Moskvas kohale. Aga natuke jääb ikkagi puudu.

22.-23.päev. Keset tühermaad ootab buss ja varga näoga teekaaslane
Ärkan koputusele õlal. Kell on 00:15 öösel. Märkamatul on alanud uus päev. Oleme jõudnud keset tühermaad. Aga Moskva buss ongi kohal! Bussi juurde jõudes küsitakse 2000 tuhat rubla. Kohe ilmub asja ajama mind siia sõidutanud mees ja pärast pisikest parandust küsitakse mult siiski1450 rubla. Nõustun ja olen nullis omadega. Minu kõrval istub bussis üks Moskva mees. Pealtnäha selline varganägu.
Buss on kahekordne ja seest üsna lagunenud. Keset põrandat on pandud pikendusjuhe, kus kordamööda saab akusid laadida. Vahelduva eduga esineb bussis ka wifi. Üsna pea ulatab see kahtlane mees topsiga sihvkasid ja asub ritta seadma üksikuid välismaa sõnu.
Vastan talle oma teadmistega ja varganägu ei tundugi enam nii varganägu.
Ühtlasi on nüüd viisa ka ametlikult aegunud. Kõige enam häirib see, et pea iga paari tunni tagant tuleb läbida mõnda kontrollpunkti. Need pole mitte lihtne pagasikontroll, vaid palju korralikumad , kui meie lennujaamas. Kardan, et võivad hakata siin jamama ja minu viimane investeering bussi läheb luhta. Niigi kehva une viib mulle pähe tilkuv vesi.
Buss on nii niiske,laest tilgub vett ja riided seljas tunduvad lausa märjad. Mõni tund hiljem tuleb söögipaus. Minu kahtlane pinginaaber toob lauda spagetid, mingid kohalikud pirukad ja liha. Liha pole just mu lemmik, aga tühi kõht ja viisakus sunnivad sööma. Õnneks on päike välja tulnud ja niiskus riietest kaob kähku.
Ka mu uus tuttav teeb koju videokõne ja tutvustab mind oma naisele. Teisel päeval saame juba hästi läbi. Tänutäheks kingin talle Vana Tallinna. Reklaamin talle ka oma arganiaõli ja müün talle sõbrahinnaga kaks pudelit ja teenin kerge vaevaga 30 eurot. Kuna ta sellest õlist väga midagi ei teadnud, tundub, et ta ostis need lihtsalt selleks, et mulle head teha. Järgmisel varahommikul peaksime olema Moskvas. Buss meenutab mulle juba natuke Transsiberia Rongi. Mõned magavad keset põrandat ja elu käib.

2841947 Foto: Vitaliy Belousov, Sputnik
Seotud lood:

24. päev: Moksvas!
03:30 Jõuab buss kuskile Moskva külje alla. Kuna kõik on vaikne ja buss ei liigu, jään bussi veel kaheks tunniks tukastama. Kesklinn on minust 11,2 kilomeetri kaugusel. Pool teest jala ja teine pool metrooga. Skip, kes pidi olema vahendajaks minu ja saatkonna vahel, on kadunud. Üksikud kirjad, mis talle olen saatnud, on läbi loetud, aga mees ise kadunud. Pettumus. Aga mõned lihtsalt on sellised.
Sissesõit Moskvasse on igav. Ainult suured 15 korruselised majad kõigis neljas suunas, kuhu vaatan. Õnneks on ilm soe ja kõik sujub. Saatkonna poolt maalitud pilt minu viisaprobleemi kohta on järgmine: tuleb külastada mitut asutust, kõik on sitaks keeruline ja tagatipuks ka kallis. See viimane osa on ka loogiline, sest räägime siiski Eesti riigiga seotud asjadest ja ka seal tuleb lüpsta. Algul ongi minu plaan saatkonda jõuda. Olen saatkonnast 3 km kaugusel ja aku lõpeb, ühes sellega ka kaotan oma GPSi. Rada, mis pähe talletatud on kahjuks võimatu läbida. On 9. mai.

Paraad Moskvas. Foto: Alexander Zemlianichenko, AP


Paraad ja suured pidustused, millega seoses on enamus tänavad suletud. Valin esimese kohviku, kus on wifi ja saab akusid laadida. Luban endale ühe kohvi. 285 rubla on kohe jälle vähem.. Kuna kõik teenindajad olid võrratud, neelan kalli hinna koos vastiku kohviga alla ja teen kohvikus siiski pikema peatuse. Netis ringi tuhnates leian bussi, mis viib Leetu. Hinnaks 13 eurot. Pärast kahte tundi kohvikus otsustan saatkonna pikalt saata ja minna bussiga piirile õnne katsetama. Kuna on pidustused, otsustan ka neist osa saada. Rahvast on palju ja liikumine suure kompsuga on tülikas. Oleks oodanud natuke suuremat paraadi, kui see mis oli või arvasin tulevat. Mõned masinad, erinevad pataljonid ja erinevad lennukid. Puudu oli veel meie lapsstaar Taavi Rõivas, kes oleks kindlasti tahtnud hävitajate saatel mõned katteta lubadused lendu saata. Edasi kulgeb päev Moskvat avastades. Täna tundub kõik palju etem, kui esimesel korral. Ilmselt oli esimese korra rikkujaks kehv ilm. Teel läbin viis passikontrolli, milles ühes viidati ka minu viisajamale, aga sellega asi ka piirdus. 21.30 saan lõpuks bussile ja sõit piiri suunas algab. Esimene asi mis bussijuht passi vaadates ütleb on big-big problem ja palju raha :).

Moskva Punane väljak. Foto: Shutterstock

25.-27. päev: Aserbaidžaani asemel jõuan Leetu
Sõit Leetu kulgeb läbi Läti. 08.30 oleme lõpuks piiril. Bussijuht kutsub mind endaga esimesena kaasa, et asjad läheks rutem. Ametnik kutsub mind kohe kabinetti ja hakkab kuskile helistama. Räägib midagi rahast. Kuna numbrid, mida ta mulle ette laob, on arusaamatud, hakkan kartma, et bussijuhi jutt ongi tõsi. Laon lauale pool oma alles olnud rahast, aga tema ikka jaurab midagi. Seejärel võtab ta kalkulaatori ja toksib sinna hinna . 15 eurot. Nägu puhkeb naerule ja olen ülimalt happy! Pilt, mis mulle oli maalitud, oli vale. Eesti saatkond on täielik pettumus - tegemist on siiski ainult minu soovitusega minu kogemuse põhjal. Ei ole tegemist ka mingi sahtlisse maksmisega. Saan ametliku arve, kus kõik ilusti kirjas ja ka see, mille eest arve ka saadud. Kokku kulub mul jama klaarimiseks umbes 30 minutit. Enamus vestlus käib selle ümber, et mul puudu paber, mis antakse riiki sisenedes. Sõit Leetu jätkub. Kohale jõudes ootab ilus ilm ja +29. Otsin välja kõige odavama hosteli. Hosteliga läheb kõik kogemata väga hästi. Saame kaubale ,et panen booking.com lehele hindeks 10 ja saan tasuta öö kolmeses toas. Teenindaja on üks kaunemaid, keda viimastel päevadel näinud ja ilmselt oleksin iga diiliga nõus olnud. Võiksin ka raamatu kirjutada, kui ta oleks seda palunud. Hiljem vestleme veel niisama elust-olust ja tööst. Ütlen, et olen reisiajakirjanik, rändan ja teen lugusi. Selle loo peale on letis ka kohe järgmine tasuta öö hostelis. Kui ma poleks saanud kohta kolmeses toas, oleks asi tegelikult jama. Kuigi hostel on üsna kesklinnas, on tegemist kena peldikuga. Pole kindel, kas siiski panen talle 10 punkti, nagu nõutud . Kuigi Leedus olen käinud küll ja küll pole ma siin kunagi nii aega viitnud nagu praegu. Üsna kena linn ja inimesed on taevalikult ilusad. Mõtlen, et peaks edasi hääletama Saksamaa poole. Ehk õnnestub seal kuskil saada väike töö ja siis tagasi mõtetega Aasia poole.

SEIKLEJAID TOETAB CANON.